LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a)
See identifitseerumisprotsess,
mis algab eelkoolieas, jätkub ka veel kooliajal. (Kui algul poeg jäljendab isa käitumist
väliselt, siis hiljem peab ta isale omast vaoshoitust ja viisakat käitumist enesele
ainuvõimalikuks ja loomulikuks.)
Täiskasvanu toimib ka hinnangu allikana lapse käitumisele. Nooremas eelkoolieas
omandab laps reeglid, mis on seotud hügieeni- ja korraharjumustega. Võime öelda, et sel
perioodil on laps sensitiivne korraharjumustele. Seega on just nüüd parim aeg neid
harjumusi lapses kujundada.
SUHTED EAKAASLASTEGA. Kui siiani on lapse maailma keskpunktis täiskasvanu,
siis nüüd ilmneb ka vajadus suhelda eakaaslasega. Eakaaslasel on lapse arengus eriline roll.
Kui täiskasvanu on see, kes vahendab lapsele käitumisnorme, väärtusi, hinnanguid,
teadmisi ümbritseva maailma kohta, siis just suhtlemise ja ühise tegevuse protsessis
eakaaslasega tekib vajadus käsutada kõike omandatut. Ühises tegevuses tekib pidevalt
annaabi.ee 
