Radiobioloogia ja kiirguskaitse
või molekulist välja lüüa, tekivad ioonid. Sellist kiirgust nimetame ioniseerivaks.
Ioniseeriva kiirguse eripäraks on suurte energiahulkade lokaalne vabanemine.
Ühe interaktsiooni käigus teiseneb ca 33eV energiat, see on rohkem kui küllalt, et
purustada tugevat keemilist sidet. Näiteks C=C sideme purustamiseks piisab juba
4.9eV.
Parema mõistmise huvides jaotatakse ioniseerivad kiirgused elektromagnetilisteks ja
korpuskulaarseteks e. osakestest koosnevateks kiirgusteks.
Elektromagnetilised kiirgused
Enamus radiobioloogilisi eksperimente on tehtud elektromagnetilisi kiirgusi -
röntgeni- või -kiirgust kasutades.
Need kiirgused ei erine omavahel ei olemuse ega ka omaduste poolest, selline jaotus
märgib viisi, kuidas kiirgus on tekitatud.
Rö-kiirgus tekitatakse tuumaväliselt, -kiirgus vabaneb tuumasisesi.
Rö-kiirgus tekitatakse röntgenitorus, kus suure energiani kiirendatud elektronide
annaabi.ee 
