Anu Männi raamatust "Keskaegsed pidustused Liivimaa linnades"
Vennaskonna pidustusi. Uurimuse ajalised piirid ulatuvad 14.saj.keskpaigast 16.saj
keskpaigani. Autor ei piirdu vaid kommete ja peolaua kirjeldamisega, vaid analüüsib pidustusi
lähtuvalt mitmetest aspektidest. Pidustuse olulisust saab järeldada kasutatud terminite, kestuse
ja kulutatud raha hulga järgi. Seejärel analüüsib autor üksikuid pidustusi ja nende
kombestikke eraldi. Siin vaatleb ta ettevalmistamise ja läbiviimise korda. Tähelepanu
pööratakse korporatsioonidevahelisele koostööle ja suhtlemisele. Pidustused olid kahtlemata
ka enesenäitamise vahendiks, seega peegeldasid nad linnas valitsevaid sotsiaalseid
hierarhiaid.
Nagu juba öeldud sai, nimetati gildide ja vennaskondade raames peetud ilmalikke pidustusi
jootudeks(drunke). See oli ligi kahenädalane keeruka programmiga pidutsükkel, kus
bankettide kõrval olid olulisteks tegevusteks siseruumides ja tänavatel tantsimine, paraadid,
piigivõitlused ja muud meelelahutused