kohustusi. Ei tohi ka unustada, et kohtunik olla on raske ja vastutusrikas, sest just tema on otsustajaks sellele, kuidas jõuaks kurjategijani teenitud karistus aga samas ta ka õpiks enda tehtud vigadest. Kuni 2013 aastani riigikohtu esimees Märt Rask on öelnud, et alati pole vaja ja pole ka otstarbekas inimest kasvatamiseks vangi panna, sest karistus põhiolemuselt peab kokku langema õiglustundega. Seda kinnitavad ka mõned kaasaegsed uuringud, et vanglakaristus ei ole korduvkuritegevuse vähendamiseks parim lahendus. Rask tunnistas ka seda, et on pikk tee areneda selles suunas, et karistuse ainukeseks eesmärgiks ei oleks vaid vanglakaristus, vaid kuritegu sooritanud inimese pööramine ausasse ellu. On selge, et ajendeid, mis sunnivad inimesi kuritööde toimepanemiseks, on võimatu siit ilmast kõrvaldada. Nii palju kui eksisteerib erinevaid inimesi, eksisteerib ka erinevaid seisukohti ja seda ka karistuste suuruste määramisega seoses. Kui isegi otsustatakse
Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kohustuseks on rehabilitatsiooniteenuste võrgustiku arendamine. Rehabilitatsioon on protsess, mille käigus luuakse eeldused isiku taasintegreerimiseks ühiskonda ja arendatakse/taastatakse isiku sotsiaalseid oskusi ning isiksuslikke võimeid. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on toimetulekuoskuste suurendamine ning isiksuslike võimete korrigeerimine. Seda viiakse ellu programmiga ,,Korduvkuritegevuse ennetamine kuritegusid toimepannud isikute (sh sõltuvushaigete) resotsialiseerimise süsteemi loomine." Rehabilitatsiooniteenuste võrgustiku arendamisel tuleb pöörata tähelepanu koostööle vanglatega selleks, et vähendada retsidiivset kuritegevust. Korduvkuritegevuse ennetamine kuritegusid toimepannud isikute (sh sõltuvushaigete) resotsialiseerimise süsteemi loomise programmi raames tuleb avardada kuritegusid toimepannud isikute tööturule juurdepääsu võimalusi. Samuti kuulub
annaabi.ee 
