Kirjanduse liikide kokkuvõtted
1927 - heli kasutusele võtt
1935 esimesed värvifilmid
LAUL
Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: vanaks ehk regivärsiliseks ja uuek ehk riimiliseks rahvalauluks.
Regivärsilist rahvalaulu iseloomustab värsiridade rühmitumine parallelismigruppidekd, milles
üht mõtet korratakse teiste snadega mitmes värsis. (sõna algustähe kordus ehk algriim)
Kaashääliku kordust nim. alliteratsiooniks, täishääliku kordusr assonatsiks.
Regivärsilised rahvalaulud jagunevad teemade ja eesmärkide järgi: töö-, orjus-, pulma-, kiige-,
laste-, tähtpäeva-, mängulaulud jt.
Riimiline rahvalaul kujunes välja 18. saj.
Värsid on koondatud lõppriimi alusel salmideks.
Tähtsamad liigid on küla-, töö- ja sõjalaulud.
AJAKIRJANDUS
Uudis
See on lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine.
Avalik kiri