Exami materajal
Paarsuskontroll on siiski kõige
elementaarsem veaavastamismeetod ja uuemates modemites kasutatakse palju
keerukamaid veaavastus- ja korrigeerimisalgoritme.
Asünkroonsete modemite puhul puudub edastatavates andmeüksustes eriline
takteeriv (sünkroniseeriv) signaal, mis määraks iga biti täpset ajalist paiknemist.
Sünkroniseerimiseks kasutatakse stardibitti, mis vastuvõtjas käivitab taktgeneraatori,
mille ajastus on aga sõltumatu saabuvate andmebittide tegelikust kordumissagedusest.
Stardibiti järgsete andmebittide lugemine toimub kokkulepitud edastussageduse taktis
andmebiti impulsside oletatava keskpaiga läheduses. Tegelikkuses võivad saatja ja
vastuvõtja takteerimissagedused märgatavalt erineda ja tulemuseks on vigade teke
lugemisel.
Paljudes uuemates modemites rakendatakse sünkroonedastust, mille puhul takteeriv
signaal saabub koos andmetega, et tagada saatja ja vastuvõtja töö täielikku
sünkroniseerimist