asukohad astmega 0 annavad c0-i. Võrrandil on olemas lahendus. Lahenduseks on lokaatorhulkliige. Kordajad leitakse lineaarsest võrrandisüsteemist. Kuuluvad GF(2) 53. Lokaatorhulkliige ja tema kujud ja omadused. (Loeng 16, slaidid 24-29) Lokaatorhulkliige on polünoom, mille abil on võimalik BCH koodide dekodeerimisel lahendada Vandermonde´i võrrandisüsteem ja seega määrata vigaste sümbolite asukohad. Lokaatorhulkliikmed koostatakse vastavalt q suurusele (eeldatavale vigade kordsusele) ja kahel eri kujul: 1. 2. Hulkliikemete kordajate väärtused saame leida, lahendades järgmise võrrandisüsteemi: Leides hulkliikmete kordajate väärtused , siis määravad mõlemal juhul vigaste sümbolite asukoha ära hulkliikme juured: Esimene lokaatorhulkliige näitab vigase sümboli asukoha alustades nummerdamist alates noorimast järgust, teine lokaatorhulkliige aga vanimast. 54, 55. Eraldatava ja eraldamatu BCH koodi dekodeerimisetapid.
148 lineaarselt muutuvast sisendpingest. Teiseks ülesandeks on väga kitsaste impulsside tekitamine. Diferentsiaatori põhiliseks puuduseks on kalduvus tekitada ebastabiilseid võnkumisi. Nende vältimiseks ühendatakse diferentsiaatori kondensaatoriga jadamisi mõned takistid, nagu näitab joonis 4.3, b. Takisteid või ühendada ka kondensaatoriga rööpselt (joonis 4.3 c). Tavaliselt valitakse takistid vastavalt kordsusele 0,01 R2 ja 0,1 R2. Vastavalt takistuste väärtustele on suletud ahela pingevõimendused 10 ja 100. Võimendustegurit tuleks vähendada kõrgematel sagedustel, kus võnkelisus kasvab. Sellist lülitust nimetatakse PD-regulaatoriks (proportsionaal- diferentseerivaks regulaatoriks). Lülituse võimendustegur ja kaks ajakonstanti avalduvad järgmiselt: R kr = , Tr 1 = R1C, Tr 2 = R2C .
annaabi.ee 
