Contra
Keegi polnud selleks ajaks veel taasiseseisvunud Eesti Kaitseväe ajateenistusest luuletusi
kirjutanud. See oli midagi uut siinsel luulemaastikul. Sõjaväge oli ikka peetud karmiks ja
mehiseks kohaks, kus puudus koht pehmemal kunstil nagu seda on näiteks luuletamine.1
,,Kui sõdurpoisid kunstilist isetegevust tegema hakkavad, siis tasuks kindlasti Konnula
taskuformaadis vihik kätte võtta. Või veelgi parem: kutsuge autor kordonisse välja, tema ise
etleb mõjuvaimalt. Oma jao saavad kõik alates sõduritest, veeblitest ja nn Võru võllidest kuni
kõrgete ohvitserideni ja piiririkkujateni välja." 2
Loomulikult on ajateenistuses veedetud ajast inspiratsiooni saanud luuletused ainult üks osa
luulekogust. Nii võibki leida veel mitmeid humoorikaid tekste, mis oma humoorikusega ikka
muigama panevad.
*