25 OMAKAPITAL KOKKU 1,058,656.25 PASSIVA KOKKU 1,393,125.00 Kontroll, peab = 0 0.00 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = KV/LAK 2.37 Maksevõime kordaja (likviidsuskordaja või happetest) = (KV-VARUD)/LAK 0.69 Käibekapital 458,656 12/31/2018 205,061.49 173,750.00 638,125.00 1,016,936.49 2,025,000.00 525000 põhivara ost -1,305,000.00 720,000.00 1,736,936.49 91,012.50 121,431.27 212,443.77 142,949.85 142,949.85 750,000.00 631,542.87 1,381,542.87 1,736,936.49
Vaheta vrrandi pooled 3 3m-7=5+2m Vaheta vrrandi pooled 3 5x=8x-5 Jaga vrrandi pooled tundmatu kordajaga 0 7x=21 Jaga vrrandi pooled tundmatu kordajaga 0 -0,3y=-1,2 Jaga vrrandi pooled tundmatu kordajaga 0 -5n=25 Vii kik tundmatut sisaldavad liikmed vrrandi vasakule poolele ja arvud vrrandi paremale poolele ning seejrel koonda sarnased liikmed 4 3x-4=7x Vii kik tundmatut sisaldavad liikmed vrrandi vasakule poolele ja arvud vrrandi paremale poolele ning seejrel koonda sarnased liikmed 4 9-2y=5y+3 Vii kik tundmatut sisaldavad liikmed vrrandi vasakule poolele ja arvud vrrandi paremale poolele ning seejrel koonda sarnased liikmed 4 2m-3+5=2-5m+1+3m Lahenda vrrand 0 9x-15=2-8x Lahenda vrrand 0 6-5n=3n+22 Vaheta vrratuse pooled 3 8>4 Vaheta vrratuse pooled 3 -12<=8 Vaheta vrratuse pooled 3 -4x>=16 Vaheta vrratuse pooled 0 3 -8<20y Liida vrratuse mlema poolega arv 3 0 8>4 Liida vrratuse mlema poolega arv 3 0 -12<=8 Liida vrratu...
Eesti registreeritud välisränne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1988. aastal sündis Eestis 25 000 last, 1998. aastal aga üksnes 12 000, 1988. aastal oli sündimuse kõrgseis (SSK 2,3). SSK(sündimuse summaarne kordaja ehk sündide arv keskmiselt ühe naise kohta) vähenes 1998. aastal 1,3ni, misjärel see kasvas taas 2009. aastaks 1,63ni. See on suurem kui enamikus Ida-Euroopa riikides, kuid mõnevõrra väiksem kui Põhjamaades Uurimused näitavad, et Eesti perre soovitakse keskmiselt 2-3 last ja selle soovi täitumist takistavad kõige enam majanduslikud ja eluaseme probleemid, pooleli olevad õpingud ning ebakindlus tuleviku suhtes, nt mure laste hariduse pärast,
X 2 =476 : 29,7530a ; Mo = 20a ; Me= x i xi 1 i= N ; i=8 1 X 2 2 1 Me= 2324=23,5 2 Hajuvuse karakteristikud iseloomustavad tunnuse hajuvust. Variatsiooni ulatus [max min = 75 - 18 = 57 (*ülesanne 05)] Alumine ja ülemine kvartiil q ; q Dispersioon ja standarthälve Variatsiooni kordaja Alumine kvartiil on tunnuse väärtus, millest väiksemaid väärtusi on variatsioonireas 25% ja ülemine kvartiil on tunnuse väärtus, millest suuremaid väärtusi on variatsioonireas 25%. 1 N Me= x i x i1 i= =4 N = 8 2 2 1 Me= 2020=20 <- q 2 1 Me= 2729=28 <- q (*ülesanne 05) 2 Hälve näitab kui suur on Xi erinevus aritmeetilisest keskmisest (hälve); X i- X X i- X 2 2
- nende vahel: / = f) ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus mitmest lähtainest tekib üks uus aine nt. Fe+S FeS 3. a) süsiniku allotroopsed teisendid: teemant, grafiit b) tingitud : 4. a) hapniku allotroopsed teisendid: osoon b) tingitud: 5. a) indeks aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis b) kordaja reaktsioonivõrrandi tasakaalustamiseks aine valemi ette kirjutatud arv 6. võrrandi tasakaalustamine: C + H2 C3H8 Al+ Cl2 AlCl3 7. elementide sisaldus liitaines: Al2O3 : 27*2+16*3=102 Al: * 100% = 53 % O: * 100%=47% K: 53%47%=100% 8. metallide füüsikalised omadused: - hea elektrijuhtivus - hea soojusjuhtivus - iseloomulik läige 9. tähtsamad argielu metallid: - raud - alumiinium 10
- Paljud suhtarvud on manipuleeritavad – püütakse ennast näidata paremast valguses EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD Koguvara käibesiduvus näitab ettevõtte vara kasutamise efektiivsust müügitulu genereerimisel, st kui palju müügitulu saadi koguvarasse investeeritud iga euro kohta. müügitulu koguvarade käibekordaja= keskmine koguvara Varude käibesagedus (kordaja) näitab varu kasutamise ja müügi efektiivsust, st näitab mitu korda analüüsitava perioodi jooksul on ettevõtte varu keskmiselt realiseeritud. realiseeritud toodete kulu varude käibekordaja= keskmine varu Varude käibevälde iseloomustab varu käibekiirust päevades. 365 varude käibevälde= varude käibekordaja
58 2 20 4 23 3 23 4 45 6 34 5 83 1 Vanus Teleka vaatamine tundides Keskmine 31,91 3,27 St.hälve 21,21 1,35 Variatsiooni kordaja 66% 41% Antud tulemuse põhjal võib selgelt väita, et rohkem varieerub vanus TV Raadio 2 2 3 4 3 1 3 5 2 5 4 2 3 6,5 4 8 6 4,5 5 5
1. Õppesisu Maailma rahvaarv *Üle 7 miljardi inimese, aastaks 2050 umbes 10 miljardit. Rahvastiku paiknemine *Looduslikud tegurid: pinnamood, kliima, taimestik, mullad, loodusvarad *Ühiskondlikud tegurid: ajaloolised, maanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised. Loomuliku iibe kordaja- sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 (ühik promill) Sündimuse üldkordaja- sünnid/rahvaarv x 1000 Suremuse üldkordaja- surmad/rahaarv x 1000 Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel *religioon *pereplaneerimine *väärtushinnangud *majanduslikud võimalused *naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas Suremust mõjutavad tegurid: *vanus *halb arstiabi kättesaadavus
pikaajalised kohustused 88198 lihtaktsiad 38348 akumuleeritud kasum 51129 kokku passiva 255967 Maksevõime parandamine enne raha/kohustused 0,178573 pärast 0,326534 Maksevõime on paranenud Võõrkapitali kasutamine enne pärast Võlakordaja 1,271672 1,367452 Kohustuste ja omakapitali1,571409 suhe 1,860702 Kapitaliseerituse kordaja 0,363633 0,496401 a järgmiselt: mist? Ülesanne B Nelja eelneva perioodi kohta on järgmised andmed: Bilansikirje 2008 2009 2010 2011 käibevarad 12782 14316 16361 17959 varud 5241 6391 7989 8948 lühiajalised kohustused 6391 6519 6839 7030 LaVKk 2,000000 2,196042 2,392309 2,554623
Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhas käibekapital, seda kõrgem on ettevõtte likviidsus ja ta suudab oma kohustused probleemideta täita. 2. Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad - suhtarv. Näitab ettevõtte võimet katta lühiajalised kohustused. Lühiajaline kattekordaja = käibevarad/ lühiajalised kohustused Küllaltki üldistava iseloomuga. 3. Maksevõime kordaja - mis iseloomustab kiireloomuliste maksete tasumise võimet. Jätame välja vähemlikviidseid varasid Maksevõime kordaja = (raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded)/ lühiajalised kohustused 4. Maksevalmiduse kordaja - iseloomustab firma võimet oma kohustused koheselt täita. Maksevalmiduse kordaja = (raha + lühiajalised väärtpaberid) / lühiajalised kohustused
ja samuti on investeering käibevaradesse ja võimalus seda investeeringut maksete maksmiseks vähendada sootuks eri asjad. Juhul kui müük püsib samal tasemel toob debitoorse võlgnevuse ja laovarude vähendamine tavaliselt kaasa kasumi , tootmise efektiivsuse ja lõpuks ka müügi vähenemise. Üldjuhul firmad ei müü käibevara suuri koguseid kohustuste kättejõudmisel maha kui likvideerimisel. Likviidsuskordaja, ehk kiireloomuliste maksete tase, ehk maksevõime kordaja, ehk quick ratio, ehk acid test = likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised väärtpaberid ) / lühiajalised kohustused See suhtarv näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle
30 20 10 0 -6 -4 -2 0 2 4 6 -10 -20 -30 Koostas: -40 Ruutfunktsioonid · Ruutfunktsioon y = x² · Ruutfunktsioon y = ax² · Ruutfunktsioon y = ax² + c · Ruutfunktsioon y = ax² + bx · Ruutfunktsioon y = ax² + bx + c Ruutfunktsioon y = x² Ruutliikme kordaja on 1 30 y Graafikut nimetatakse 25 PÕHIPARABOOLIKS 20 Graafik avaneb ÜLES 15 Graafik on sümmeetriline Y - TELJE SUHTES 10 Nullkoht on punktis ( 0 ; 0 ) 5
eeldused, - Korrelatsioonikordaja omab tähendust ainult normaaljaotusega tunnuste puhul. Sõltub suurel määral erinditest, täpsem, kui neid ei ole. väärtused, - Mida lähemal on r absoluutväärtus ühele, seda tugevamalt on tunnused omavahel seotud. Omadused: Väärtus asub lõigus 1 kuni 1 -1r1. Kui tunnused on kasvavalt seotud on r>0. Kui tunnused on kahanevalt seotud, on r<0. Kui tunnused on sõltumatud, siis r0 Nõrk seos: kordaja |r|< kui 0.3 Keskmine seos: kordaja 0.3< |r| < 0.7. Tugev seos: kordaja |r|> 0.7. determinatsioonikordaja - on korrelatsioonikordaja ruut. Sisult näitab, kui suur osa ühe tunnuse väärtusest on kirjeldatav teise tunnuse väärtuse kaudu, tihti väljendatakse protsentides. 26. Juhusliku suuruse keskväärtuse usalduspiirid - kõik esitatud väited kehtivad teatud tõenäosusega, mida nimetatakse usaldusnivooks . Kui valim on suur (n>30) kasutatakse normaaljaotust
3. AVALDISTE TEISENDUSI. LINEAARVÕRRAN D Koostajad: Gerli Savila, Janek Käsper, Erik Mandel, Marek Käsper. 3.1 KORRUTISE LIHTSUSTAMINE • Korrutamise vahetuvuse ja ühenduvuse seaduste kohaselt võetakse kõik arvulised tegurid omaette ja tähelised tegurid omaette rühma. 5 x a x (-3) x b x c = -3 x 5 x abc = -15abc • Kordaja 1 jäetakse korrutises kirjutamata. abc • Kordaja -1 asemele kirjutatakse ainult miinusmärk. - abc ÜLESANNE 1: LIHTSUSTA KORRUTIS JA LEIA KORDAJA 1) 5a●(-3)bc= 2) 4x●(-2)= 3) 10●(-a)●0.1= 4) 5a● (-0.2)●b = 5) 3,5●(-2x) ●(- 1)= ÜLESANNE 1: VASTUSED • 1) VASTUS: 5a●(-3)bc=-15abc , kordaja -15 • 2) VASTUS: 4x●(-2)=-8x , kordaja -8 • 3) VASTUS: 10●(-a)●0.1=-a , kordaja -1 • 4) VASTUS: 5a● (-0
Vabaliige on 331,58 Saab kirjutada standardiseerimata regressioonivõrrandi: y(probleemilahendusoskus)=-1.02x(vanus)+331,58 Standardiseeritud võrrandis taandatakse vabaliige välja ning tõus märgitakse standardiseeritud kujul. Mitmene regressioon Paarisregressiooni puhul üks sõltumatu muutuja ehk prediktor, mitmese regressiooni puhul mitu prediktorit. Kasutusel endiselt determinatsiooni kordaja, kuid tähistatakse D, mis koosneb prediktorite r2-dest. Tulemused esitatakse standardiseeritud kujul, kuna iga prediktori kohta on eraldi vabaliige ning nende esitamine ei ole mõistlik. Eeldused: Seoste lineaarsus (saab joonena väljendada) Vaatluste sõltumatus Sõltumatud muutujad ehk prediktorid ei tohi omavahel olla väga tugevalt seotud (üle 0,8), vastasel juhul nimetatakse seda multikollineaarsuseks.
Puhaskasum 22 987 127 13 653 422 Brutokasum 53 431 747 37 185 582 Tabel 1. Kasumiaruanne ja bilanss Näitajad 31.12.2006 31.12.2005 1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4.35 3.39 2 Maksevõime kordaja 2.7 1.2 3 Omakapitali osatähtsus 79% 75% 4 Ärikasumi tase 11% 10% 5 Maksevalmidus kordaja 1.5 1.1 6 Puhaskasumi tase 11% 9%
Maksevõime on liiga madal , sellisel juhul on ettevõttel raskusi lühiajaliste kohustuste tasumisega. Valem : Maksevõimetase (lühiajalise võlgnevuse kattekordaja) = käibevarad / lühiajalised kohustised 2015 7070311 =1,24 5706920 Näitajad 1,2-1,59 on rahuldav 2016 6458081 =1,5 4295914 Tulemus rahuldav 1.5 1.25 Maksevõime 2015 2016 2. Happetest ehk kiire maksevalmiduse kordaja / likviidsuskordaja Valem : Happetest= likviidsed käibevarad/lühiajalised kohustused Happetest on parem likviidusnäitaja kui maksevõime tase, kuna on konservatiivsem. Näitab kas ettevõte on võimeline tasuma oma lühiajalised kohustused või mitte. Arvutuse näitaja tulemuste puhul kui on näitaja 0,6-0,89 on rahuldav näitaja ja 0,3-0,59 on mitterahuldav. Heaks näitajaks loetakse likviidsuskordaja puhul 0,9 2015 2016
Sündimuse üldkordaja Võru maakonnas aastatel 1990, 1995, 2000, 2010 18 16 14 12 10 8 6 4 2 Page 1 0 1990 1995 2000 2010 14 12 10 8 Sheet1 6 4 2 0 1990 1995 2000 2010 sündimuse summaarne kordaja TFR *ASFR on 1000-ga läbi korrutamata Alla 20 20 24 25 29 30-34 sündide arv 1990 100 301 197 87 naiste arv 1990 3143 1407 1509 1450 ASFR 0,0318 0,2139 0,1306 0,0600 sündide arv 1995 78 183 127 70
Raske on mõõta naudinguid ja kannatusi ning seetõttu edaspidises proportsiooni hindamisel peab arvesse võtma, et praegu ei ole me võimelised naudinguid ja kannatusi täpselt mõõtma. Kõige lihtsam oleks panna naudingute ja kannatuste ühikud rahalisse ühikusse. See aga tegelikult ei ole piisav, sest kõiki kannatuste tegijaid ei saa kätte ning seega nad ei saa karistada ning võib-olla pääsevad üldse. Selle ühe ühiku kannatuse otsa peaks panema ühe kordaja (1: 1 x k1). Esimene kordaja on vahelejäämise tõenäosus. Aga ka sellest ei saa tegelikult piisata, sest kui võtta tavalist kuritegelikku käitumist, siis otsustamise juures ollakse situatsioonis, et mida kaugemal olevate sündmuste arvestamisega tegemist on, seda väiksema ja vähem tähtsama me neid oma ratsionaalses arvestuses arvesse võtame. Seega peaks esimesele kordajale juurde panema teise kordaja (1: 1 x k1 x k2 ), mis näitab siis, kui palju on ajaline distants otsustamise ja esialgse teo vahel olnud.
kreeditoridele ja põhjendage enda valikut lühidalt Lühiajalist maksevõimet mõjutab ettevõtte likviidsus ja seega likviidsusnäitajad peaksid kreeditoridele huvi pakkuma. Seega näiteks Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (näitab ettevõtte võimet võlgu maksta käibevara abil, mille abil saab hinnata riski ettevõttele laenu andes), rentaablussuhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel on siiamaani läinud), Maksevalmiduse kordaja (näitab, millise osa laenust on ettevõtte võimeline kohe ära maksma), võlakordaja (näitab kui suured on ettevõtte võlad antud ajahetkel). 26. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte omanikele ja põhjendage enda valikut lühidalt ? Kindlasti võiksid huvi pakkuda kõik suhtarvud. Eelkõige võiks huvi pakkuda rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), kasum ühe aktsia
kreeditoridele ja põhjendage enda valikut lühidalt Lühiajalist maksevõimet mõjutab ettevõtte likviidsus ja seega likviidsusnäitajad peaksid kreeditoridele huvi pakkuma. Seega näiteks Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (näitab ettevõtte võimet võlgu maksta käibevara abil, mille abil saab hinnata riski ettevõttele laenu andes), rentaablussuhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel on siiamaani läinud), Maksevalmiduse kordaja (näitab, millise osa laenust on ettevõtte võimeline kohe ära maksma), võlakordaja (näitab kui suured on ettevõtte võlad antud ajahetkel). 26. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte omanikele ja põhjendage enda valikut lühidalt ? Kindlasti võiksid huvi pakkuda kõik suhtarvud. Eelkõige võiks huvi pakkuda rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), kasum ühe aktsia
Magnetvoog veeber Wb Magnetvoo tihedus B tesla T Magnetvälja tugevus H amper meetri kohta A/m Magnetiline läbitavus henri meetri kohta H/m Arvude teaduslik esitusviis · Arvud on esitatud kordaja ja kümneastme korrutisena · Kordaja on tavaliselt vahemikus 1 kuni 10 · Näide: 1,2 1,2·10 102 3,7·10-4 Arvude insenerlik esitusviis · Arvud on esitatud kordaja ja kümneastme korrutisena · Kordaja valitakse nii nii, et tal oleks 1 kuni 3 numbrikoht enne koma · Kümne Kü astendaja d j valitakse li k nii, ii et ta jaguks kolmega · Näide: 2,9 2,9·10 103 42·10-6 Kümnendeesliited
Kuid finantsotsuste vastuvõtmisel ei saa pöörata tähelepanu ainult standardhälvele, sest see kajastab vaid absoluutset riski ega anna võimalust võrrelda riski ja tasuvust. Antud eesmärgil rakendatakse variatsioonikordajat (CV), mis kujutab endast riski suhtelise mõõtu ja kajastab iga eeldatava kasuminormi ühiku riskimäära. Variatsioonikordaja arvutamisel jagatakse standardhälve eeldatava kasuminormiga: Mida suurem on antud kordaja väärtus, seda riskantsem on investeering. Investeerimisportfelli risk ja tasuvus: iga finantsotsuse vastuvõtmisel loodetakse saada võimalikult suurt kasumit, kusjuures alati tuleb arvestada vastava otsuse elluviimisega seotud riski. Mida suurem on risk, seda kõrgem on investeeringult loodetav tulu. Kuid reeglina püütakse finantsotsuste tegemisel ka riski vähendada. See saavutatakse riski hajutamise ehk diversifitseerimise teel investeeringud
Ruutvõrrandid ja nende lahendamine 2x2 - 8x + 35 = 0 2x2 ruutliige, millest 2 on ruutliikme kordaja -8x lineaarliige, millest -8 on lineaarliikme kordaja 35 vabaliige Mittetäielikud ruutvõrrandid: a) puudub vabaliige Üldkuju: ax2 + bx = 0 Lahendamine: 2x2 = - 4x Teisendada normaalkujule 2x2 + 4x = 0 | : 2 Kui võimalik, jagada läbi x2 kordajaga x2 + 2x = 0 Tuua x sulgude ette x (x + 2) = 0 See avaldis on võrdne nulliga,kui sulgude ees olev arv on 0 või sulgude sees olev avaldis on võrdne nulliga
Ruutfunktsioon Across 4. Ruutfunktsiooni graafikuks on joon, mida nimetatakse Parabooliks 6. c on ? Vabaliige 7. bx on Lineaarliige 8. Sümmeetriatelje ja parabooli ühist punkti nimetatakse Haripunktiks Down 1. funktsiooni, mis on esitatud ruutavaldisega nimetatakse Ruutfunktsiooniks 1. Parabool avaneb üles, kui kordaja a on Positiivne 2. Punkte x-teljel, kus parabool lõikab või puudutab x-telge nimetatakse nullkohtadeks 3. Parabool avaneb alla, kui kordaja a on Negatiivne MARI LIIS LEPPOJA
kõige kergem on tasuda võlga sularahas või pangakontodel oleva raha arvelt. 5 Maksevõime analüüsi tehakse bilansi andmetel. Sealjuures võrreldakse käibevara lühiajaliste kohustustega. Käibevarade ja lühiajaliste kohustuste bilansiline maksumus ning turuväärtus peaksid olema bilansipäeval küllaltki sarnased. Maksevõime indikaatoriteks on: puhas käibekapital, lühiajalise võlgnevuse kordaja, maksevõime kordaja ja maksevalmiduse kordaja. · puhas käibekapital (net working capital) väljendab summat, mille võrra käibevarade maksumus on suurem lühiajalistese kohustuste summast. Ta mõõdab ettevõtte potensiaalset sularahareservi. Puhas käibekapital = Käibevarad Lühiajalised kohustused Mida suurem on saadud näitaja, seda kõrgem on etttevõtte likviidsus
......................4 1.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS. .5 2.MÜÜGITULU ANALÜÜS..............................................................6 3.LIKVIIDSUSE ANALÜÜS..............................................................7 3.1Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase....................................7 3.2Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase.........................................................8 3.3Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase.......................................................9 3.4Puhaskäibekapital.............................................................................................................10 4.VARADE KASUTAMISE EHK EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS. 11 4.1Materiaalse põhivara käibekordaja...................................................................................11 4.2Varade käibekordaja........................................................................
· 2011. aasta likviidsuskordaja: · 2012. aasta likviidsuskordaja: ICT Support OÜ likviidsuskordajad on nelja aasta lõikes väga head. Kui heaks tulemuseks loetakse vähemalt 1, siis näeme, et ICT Support OÜ-l on see näitaja kõikidel aastatel tublisti üle 1, 2011. aastal isegi 2,03. Sellest võib järeldada, et ettevõte on olnud väga hästi võimeline oma kiireloomulisi makseid tasuma ning ettevõte ei ole enda varudest liigselt sõltuv. 3.3 Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase Maksevalmiduse kordaja leidmisel vaadeldakse ettevõtte kõige likviidsemaid varasid ehk raha ja raha ekvivalente. Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Eestis on maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19. Soovitatavaks maksevalmiduse kordajaks pakuvad teoreetikud 0,2 kuni 0,4. Tase üle 1,0 näitab rahade ebaefektiivset kasutamist. · 2009. aasta maksevalmiduse kordaja: · 2010
Ruutfunktsioon Funktsiooniks nimetatakse seost kahe muutuja vahel, kus ühe muutuja igale võimalikule väärtusele vastab teise suuruse üks kindel väärtus. · x ja y on muutujad · x on argument · y on funktsiooni väärtus · a on kordaja ehk mingi arv Argumenti + väärtuste hulka nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks, ning muutuja y vastavate väärtuste hulka funtsiooni väärtuste piirkonnaks. Määramispiirkond- x Väärtuste piirkond- y · Ruutfunktsiooni graafikuks on parabool. · Parabool on sümmeetriline y-telje suhtes. · Parabooli sümmeetriatelge nimetatakse parabooli teljeks. · Parabooli ja tema telje ühist punkti nimetatakse parabooli haripunktiks.
Leida keskmise päevavalgusteguri väärtused eluruumide jaoks. Kasutada võib arvutustabelit ja päevavalgusteguri arvutamise juhendit. Põrandad: külaliste tuba - puit(tume tamm); Tuba puit (tume tamm) Laed: valge värv (mõlemis toas) Seinad: külaliste tuba tume purpurpune Tuba hele hall Aknad: mõõtmed 1,1*1,2 m raamipaksus 0,07 m, suletud pakett: kirgas klaas. Hooldetegur m: Tabelist 3 võtsin valguskao 8%, tabelist 4- vertikaalse klaasi jaoks kordaja 1 ning tabelist 5 ilmastikumõju tarvis kordaja 3. Arvutus 8%*1*3= 24 %. Hooldetegur m 100% - 24% = 76% ehk kümnendmurruna 0,76. Nii külaliste tuba kui tuba on mõeldud eelkõige magamistoana, seega on nõutav minimaalne keskmine päevavalgustegur 1%. Lahendatud ülesande põhjal saadud näidud on 1,19 % ja 1,06 %, mis vastavad ette antud nõuetele.
Leida keskmise päevavalgusteguri väärtused eluruumide jaoks. Kasutada võib arvutustabelit ja päevavalgusteguri arvutamise juhendit. Põrandad: puit (tume tamm) Laed: valge värv Seinad: magamistuba 1& magamistuba 2 – hele hall; magamistuba 3: tumehall; elutuba – erkkollane Aknad: mõõtmed 2*1,2 m, raamipaksus 0,07 m, suletud pakett: kirgas klaas Hooldetegur m: Tabelist 3 võtame valguskao 8%, tabelist 4 – vertikaalse klaasi jaoks kordaja 1 ning tabelist 5 ilmastikumõju tarvis kordaja 3. Arvutus 8% x 1 x 3 = 24 %. Hooldetegur m on 100% - 24% = 76% ehk kümnendmurruna 0,76. Magamistubade minimaalne keskmine päevavalgustegur on 1%. Lahendatud ülesande põhjal saadud päevavalgustegurid on vastavalt 2,19 %, 4,55% ja 2,51%, mis vastavad ette antud nõuetele. Elutoa minimaalne keskmine päevavalgustegur on 1,5%. Antud ülesandes arvutuste põhjal tuli selleks väärtuseks 2,08%, mis samuti vastab nõuetele.
1. Milline on Lagrange'i kordaja optimaalse väärtuse majanduslik tõlgendus tingliku ekstreemumi (võrduskitsendusega) ülesandes? Lagrange'i kordaja optimaalne väärtus O* x näitab, et ressursi varu b y suurendamisel hakkab toodangukoguse maksimaalne väärtus suurenema kiirusega x (nt eelarvetingimusel 4 K L 9 on toodangukoguse maksimaalne väärtus Qmax 1,125;4,5 | 5,06 , st ressursi varu suurenemisel ühiku võrra on maksimaalne väärtus suurenenud ligikaudu 1 võrra). 2. Kuidas tõlgendatakse varihindade optimaalseid väärtusi LP ülesande lahendi tundlikkuse seisukohalt? Võrrelge Lagrange'i kordaja tõlgendusega.
Tõusev Langev sirge axlineaarliige * Kui a on väiksem, kui 0 sirge bvabaliige/algkordinaad on tegu langeva sirgega. alineaarliikme kordaja/sirge tõus y ja xmuutujad Vabaliige näitab punkti kus funktsioonigraafik (sirge) lõikab y telge. Lineaarliikme kordaja näitab kas tegu on tõusva või langeva sirgega. Sirge tõus näitab mitu ühikut muutub y, kui x suureneb 1 ühiku võrra. N: y=2x+3 x 3 2 1 0 1 2 3 *Langev sirge y 9 7 5 3 1 1 3 *Sirge lõikab punkti (0;3) *Y väheneb 2 ühiku võrra
1.5 RUUTVÕRRAND Ruutvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul ax2 + bx + c = 0, kus a 0. Kordajad a, b ja c on reaalarvud ning x tundmatu (otsitav). Ruutvõrrand on teise astme algebraline võrrand. Ruutvõrrandi liikmeid nimetatakse järgmiselt: ax2 ruutliige, kus a on ruutliikme kordaja; bx lineaarliige, kus b on lineaarliikme kordaja; c vabaliige. Ruutvõrrandi lahendivalem on - b ± b 2 - 4ac x= () 2a Avaldist D = b2 4ac nimetatakse ruutvõrrandi diskriminandiks. · Kui D > 0, siis ruutvõrrandil on 2 erinevat lahendit. · Kui D = 0, siis on ruutvõrrandil 2 võrdset lahendit. · Kui D < 0, siis ruutvõrrandil reaalarvulised lahendid puuduvad. Kui ruutliikme kordaja on negatiivne arv, siis enne võrrandi lahendamist korrutame
290 846 Likviidsuskordaja 0.63 0.26 0.74 See suhtarv näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid sest tootmisvarud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida. Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0.89-0,6 siis on rahuldav, kui vahemikus 0,59-0,3 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Eesti keskmine näitaja on 0,75. 12 Pikaajalise maksevõime hindamine Võlakordaja Võlakordaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / koguvarad 2006 2007 2008
likviidsematest varadest. Arvutatakse ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees, ilma varudejäägita. Nii saab hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidusega käibevara iga lühiajalise võlakohustuse krooni kohta. Finantsanalüüs 2008 2009 3,2 0,1 · MAKSUVALMIDUSE KORDAJA: Näitajat nimetatakse ka: rahaliste vahendite tase. Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma. · PUHASKÄIBE KAPITAL: käibevara-lühiajalised kohustused 2008 2009 5 313 548 2 642 541 Näitajat nimetatakse ka: töökapital. Puhaskäibekapital ei ole küll suhtarv vaid rahaline suurus, aga likviiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud
lõhiajalised kohustused) pank tihti vaatab seda, et kas anda laenu või mitte. · Omakapitali rentaablus - näiteks, kui ettevõtte ostab hoone ja hiljem müüb siis kas peale müüki jäädi plussi või mitte. Omakapitali puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum / omakapital · Brutorentaablus ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis brutorent on 6000! Brutorentaablus = brutokasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Kordaja väärtus sõltub hindade ja müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid. Muutuvkulud muutuvad koos müügimahu suurusega, püsikulud aga jäävad konstantseteks. Juhul
Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summa. Käibekapital = käibevara lühiajalised kohustused Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Näitab mitu korda on käibevarade kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. Näitab, kui hästi suudab ettevõte täita oma lühiajalisi kohustusi, kasutades selleks ainult kõige likviidsemaid käibevahendeid. Maksevõime kordaja = (käibevara- varud-ettemaksed) / lühiajalised kohustused Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma. Maksevalmiduse kordaja = (raha + väärtpaberid)/lühiajalised kohustused
Ruutfunktsioon avaldub kujul y = ax2 + bx + c, kus a, b ja c on mistahes arvud ja ruutliikme kordaja a 0. Ruutfunktsiooni y = ax2 + bx + c graafikuks on parabool. Kui a > 0, siis parabooli harud avanevad üles, kui a < 0, siis alla. Parabooli sümmeetriatelge nimetatakse parabooli teljeks ja punkti, kus parabool lõikub oma teljega nimetatakse parabooli haripunktiks. Parabooli skitseerimiseks tuleb leida nullkohad ( võrrandi ax2 + bx + c = 0 lahendid) ja x + x2
Miljonites 0.8 Põhivara = müügitulu/põhivara käibekordaja 2 Koguvara = müügitulu/ koguvara käibekordaja 1.2 Käibevara = Koguvara - põhivara 40 Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/raha laekumise välde 0.1 Debitoorne võlg = müügitulu/debitoorse võlgnevuse käibevälde 1 Tootmisvarud = (müügitulu x realiseetirud toodete kulu netokäibe kordaja) /tootmisvarude käibekorda 0.6 Lühiajalised kohustused = käibevarud/lühiajalise võla kattekordaja 1 Kohustused kokku = Kuna kohustiste ja omakapitali suhe on 1 (ehk nad on võrdsed). Kuna aktiva on 0.4 Pikaajalised kohustused = kohustused - lühiajalised kohustused 2 Passiva = Aktiva Passiva Miljonites Lühiajalised kohustused 0.6
a =b b2 = a ! Negatiivsest arvust ei saa ruutjuurt võtta. Juure korrutis ab= a b Mittenegatiivsete arvude korrutise ruutjuur võrdub tegurite aritmeetilise ruutjuure korrutisega Jagatise ruutjuur a a = b b Positiivsete arvude jagatiste aritmeetiline ruutjuur võrdub nende arvude aritmeetiliste ruutjuurte jagatisega. Ruut võrrand Võrrandit ax²+bx+c=0, milles a, b ja c on antud arvud (a0) ja x on tundmatu, nimetatakse ruutvõrrandiks. ax² + bx + c = 0 a ruutliikme kordaja ax² ruutliige b lineaarliikme kordaja bx lineaarliige c vabaliige Valem. Ruutvõrrandiks nimetatakse võrrandit, mida saab esitada kujul . Seejuures tähistavad a, b ja c reaalarvulisi kordajaid. Ruutvõrrandi lahendamiseks saab kasutada valemit .
Omakapitali rentaablus % = 100 x (maksueelne kasum / omakapital) Omakapitali rentaablus % 2008 = 100 x (550 136 / 4 607 936) = 11,9 % Omakapitali rentaablus % 2009 = 100 x ( -1 149 689 / 3 458 247) = - 33 % Üldreeglina peab omakapitali rentaablus olema vähemalt 15%, et kindlustada aktsiaomanikele normaalne dividendide tase tulevikus. 2008 aastal jäi paar protsendipunkti puudu kuid 2009 aastal on olukord väga negatiivne. SUHTARVUD Maksevõime kordaja (Quick Ratio) = (Käibevara- Varud)/ Lühiajalised kohustused Maksvõime kordaja 2008 = (10 799 484 9 154 855) / 2 316 841= 0,70 Maksevõime kordaja 2009 = (5 406 775 4 971 386) / 1 738 597= 0,04 Maksevõimekordaja näitab likviidseid varasid lühiajaliste kohustuste katteks. Suhtarvu nimetatakse seetõttu ka likviidsuskordajaks, kiireloomuliste maksete tasemeks. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Analüüsitava ettevõtte
kaalutud aritmeetiline keskmine, mediaan keskmise hinnaga, keskmine hind, arvukogumis, geomeetriline keskmine, harmooniline, aritmeetline mood, mediaan, harmooniline, aritmeetiline aritmeetiline, geomeetriline, harmooniline, mediaan Test 3 asümmeetriakordaja, püstakus, järku keskmoment, algmoment, tingmoment 1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefitsient indeksid, kvantitatiivne, kvalitatiivne, alusindeks, lihtindeks, individuaalindeks ühismõõdustamine agregeerimine, ahelindeks alusindeks alusindeks ahelindeks ahelindeks teguriindeks, hindade muutumisest põhjustatud käibe muutus indeksanalüüs muutuva struktuuri indeks, püsiva struktuuri indeks
Küsimus 2 Millised väited käivad pildil esitatud jaotuse kohta? Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Valige üks või mitu: a. Jaotuse asümmeetriakordaja on positiivne b. Jaotuse asümmeetriakordaja on negatiivne c. Jaotuse asümmeetria- ja ekstsessi (järsakuse) kordajad võrduvad nulliga d. Jaotuse ekstsessi (järsakuse) kordaja on positiivne e. Jaotuse ekstsessi (järsakuse) kordaja on negatiivne Sinu vastus on õige. Küsimus 3 Järgmine sagedustabel näitab 90 fänni rockkontserdi piletiostu järjekorras ootamisaegade jaotust (tunni täpsusega): Õige Ootamisaeg 0 kuni 6 tundi 7 kuni 13 tundi 14 kuni 20 tundi 21 kuni 27 tundi 28 kuni 34 tundi Hindepunkte 1.00/1.00
a võrrandite kujul, milles igaühes esineb baasimuutuja so. muutuja s Optimiseerimisülesanne koosneb: - Meie poolt mõjutatavatest otsustusmuutujatest: x1 ja x2 Antud näites nemad tähistavad kahe kauba toodetavat kogust - 1 on kitsendus mingi materjali kohta: x1 kauba tootmisel kulub seda 3 ühikut ( ja x2 kauba tootmisel kulub seda 1 ühik, ning kokku on seda kasutada 9 ühiku (samamoodi teised võrratused) - x 0 kitsendus - Negatiivne x1 kordaja II võrrandis võiks olla näiteks CO2 kitsendus puu korr auto korral suureneb - Sihifunktsioonist Z, mida me maksimeerime või minimeerime. Antud näides o müügist saadav kasum: - x1 kauba kasum on 4 (selle kordaja) ja x2 kauba kasum on 3 gust ulub seda 3 ühikut (3 on x1 kordaja) a kasutada 9 ühikut kitsendus puu korral hulk väheneb, me. Antud näides on Z kauba n3 x2 I III z=0 1
0.10 0.05 0.00 2015 2014 2013 2012 2011 2010 Hindamiskriteeriumid: K ≥ 1,6 hea maksevõime 1,20 – 1,59 rahuldav 0,90 – 1,19 mitterahuldav K < 0,9 nõrk Joonis 7 näitab, kas on küllaldaselt raha ja kiiresti rahaks muutuvat vara oma kohustuste tasumiseks. Juhul, kui kattekordaja on alla 0,9 võib ettevõttel esineda keerukusi lühiajaliste kohustuste täitmisega. Antud kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. AS Cargohunters-i maksevõime kordaja on aastate lõikes väga madal, millest saab järeldada, et ettevõttel on vähe käibevara ning toimub vähe toiminguid aktsiate või rahaga. Eriti madal oli maksevõime 2011. aastal ja kõige kõrgem 2012. aastal, millal ilmselt toimusid tehinguid käibevaraga. 13
D 2. Riigi demograafilise Rahvastikupüramiid Praegu elab Etioopias 96,633,458 inimest. Nendest situatsiooni ülevaade enamvähem sama palju naisi kui mehi. Riigis on noor rahvastik. Demograafilise ülemineku etapp. 1 etapp – demograafiline plahvatus Sündimus(kordaja). 37,66 - 1000 inimese kohta Suremus(kordaja). 8,52 – 1000 inimese kohta Loomulik iive. 29 % Eeldatav keskmine eluiga. 60 aastat. Keskmine vanus. Meestel 57 aastat, naistel 62 aastat.
Mida nimetatakse mittetäielikuks ruutvõrrandiks? Mis on taandatud ruutvõrrand? Võrrandit ax + bx + c = 0, milles a, b ja c on antud arvud (a ei võrdu nulliga) ja x on tundmatu, nimetatakse ruutvõrrandiks. Võrrand, mille vasakul poolel on esimesel kohal positiivse kordajaga ruutliige, teisel kohal lineaarliige, kolmandal kohal vabaliige ning paremal poolel null, on normaalkujuline ruutvõrrand. Kui normaalkujulises ruutvõrrandis on kõik kolm liiget olemas (üheski kordaja pole 0), siis on tegemist täieliku ruutvõrrandiga. Kui ruutvõrrandis puudub lineaarliige või vabaliige või need mõlemad, siis see võrrand on mittetäielik ruutvõrrand. Ruutvõrrandit, mille ruutliikme kordaja a = 1, nimetatakse taandatud ruutvõrrandiks. 16. Kuidas lahendada mittetäielikku ruutvõrrandit? Puudub vabaliige: 1) Toome ühise teguri sulgude ette. Nii saame uue võrrandi, mille vasak pool on kahe teguri korrutis.
Seose tugevust näitab korrelatsioonikordaja absoluutväärtus. kõige tugevam on seos siis, kui ühe juhusliku suuruse väärtust teades on võimalik üheselt kindlaks teha ka teise juhusliku suuruse väärtus. • 1 – funktsionaalne seos; • >0,7 – tugev seos; • <0,3 – seos praktiliselt puudub; • 0 – seost nähtuste vahel ei eksisteeri. Korrelatsioonikordaja väärtus jääb vahemikku [-1, 1]. Kui kordaja väärtus on kas -1 või 1, siis on tegemist funktsionaalse ehk täieliku seosega. Mida suurem on korrelatsioonikordaja väärtus, seda tugevama seosega on tegemist. Seose sunnd – seose suunda näitab korrelatsioonikordaja märk. Seos saab olla nii kasvav, kahanev kui ka konstantne. - Kasvav seos – kui kasvavad(kahanevad) ühe muutuja väärtused, siis kasvavad(kahanevad) ka teise muutuja väärtused. Ehk tunnuste väärtused
statistiliselt/sisuliselt korrektne tulem, mis vastab püstitatud andmeanalüüsi küsimusele. b) Otsustada, milline valitud õigetest tulemitest on parim antud tulemuste esitamiseks KORRELATSIOONANALÜÜS Kuidas on kaks tunnust seotud? Reeglina mõõdetakse seost kahe intervalltunnuse (või järjestustunnuse) vahel. On oluline, et mõlemad mõõdetavad tunnused moodustaksid mingi järjestuse. Korrelatsioonanalüüs KORDAJAD Enamlevinud korrelatsioonikordajad Pearsoni kordaja puudused • Lineaarne seos: tunneb punktipilve, mis on venitatud piki sirget. • Tundlik erandite suhtes: paar üksikut erandit väikeses valimis kahekordistavad kordaja väärtust. Spearman e. astakkorrelatsioonikordaja • Pidevad tunnused ei ole normaaljaotusega (ka erandlikud väärtused) • Järjestustunnus • Spearmanni kordaja > Pearsoni kordaja (tavaliselt) Kendall • Vähemalt järjestustunnused • Samasuunaliste ja vastassuunaliste paaride analüüs. Crameri V
annaabi.ee 
