Vetikad
Liike
on teada umbes 100 000. Ränivetikaid esineb kõikides veekogudes ja isegi mullas.
Ehitus: Ränivetikate iseloomulikuks tunnuseks on rakke kattev keeruka struktuuriga ränipantser.
Ränipantser koosneb kahest poolmest: välimisest suuremast epitheekast ja sisemisest väiksemast
hüpotheekast. Kummalgi panteri poolmel on omakorda kaks osa: lame kaas ja ümbritsev vöö. Kõik
pantseri osad on kindla struktuuriga, neid läbivad poorid ja kanalid. Iseloomulikeks pigmentideks
on koratiin, ksantofüll, diatomiin ning klorofüll A ja C. Varuaine on enamasti õlitilgakestena.
Paljunemine: Ränivetikad paljunevad pooldudes ja suguliselt. Pooldumisel saab kumbki tütarrakk
endale pantseri ühe poolme. Alati moodustub juurde pantseri väiksem pool. Seega need rakud, mis
saavad endale sisemise poole, vähenevad pidevalt. Niisugune rakkude vähenemine lakkab, kui
tütarraku maht on ainult pool kuni kolmandik omaraku esialgsest mahust (suurusest). Siis tekib
annaabi.ee 
