Korallimeri Karl Johan Leichter 2012 VPG Asukoht Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Saartevaheline meri edelas Austraalia loodes Uus-Ginea kirdes Saalomoni saared idas Vanuatu kagus Uus-Kaledoonid Läänes on Torrese väinaga ühenduses Arafura merega Üldandmed Pindala on 4 068 km2. Sügavam koht on 7661m. Keskmine soolsus on 35 . Mandrilava on kitsas. Hoovused Korallimere ligidalt läheb soe Ida Austraalia hoovus Tõus ja mõõn Alal on umbes 30 eraldiseisvat korallrahu ja atolli, kaksteist neist on täielikult vee all
KORALLIMERI ASUKOHT Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Korallimeri piirneb edelas Austraaliaga, loodes Uus-Gineaga, kirdes Saalomoni saartega, idas Vanuatu ja kagus Uus- Kaledooniaga. Läänes on Korallimeri Torrese väina kaudu ühenduses Arafura merega, põhjas piirneb ta Saalomoni mere, kagus Fidzi mere ja lõunas Tasmani merega. MUUD Korallimere sügavus on kuni 7661 meetrit. Meres paikneb ka Korallimere nõgu, mille sügavus on kuni 4842 meetrit Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Siin leidub vetikaid, meriliiliaid, vähilisi, kirjuid kalu, mureene, haisid ja muid elusolendeid. Lõunast piirneb Korallimeri Tasmani merega
AUSTRAALIA JA QUEENSLAND Lipp ja vapp Üldandmed Kirdepoolseim osariik 1 700 000 km² 4 500 000 elanikku Lähisekvatoriaalne kliima Pealinn Brisbane Brisbane Brisbane Kultuur Korallimeri Sügavus kuni 7661m Nime on andnud maailma suurim korallriff Suur Vallrahu Korallmeri Maailma kultuuripärand Üle 450 looduskaitseala Kõrbed Vanimad vihmametsad Sood Jungle surfing Koopamaalingud Tuhandeid aastaid vana Quinkan Liivakivil Kraabitud ja värvitud Kujutab inimesi ja loomi Loomastik Väga liigirikas piirkond Küttimise oht Mitmete liikide
Beringi meri 2 268 180 km² Ohoota meri 1 527 570 km² MERE SÜGAVUS Kariibi mere keskmine sügavus on 2400 m. Suurim sügavus on 7680 meetrit, mis asub Caimani süvikus. Võrreldes teiste suuremate merede keskmiste sügavustega on Kariibi meri kõige sügavam meri. Temast madalamad mered on Bengali meri, Jaava meri, Kollane meri, Must meri. Temast suurema sügavusega on näiteks Saalomoni meri oma 9140 m sügavaima kohaga. Umbes sama sügavusega on Korallimeri (7661 m). Tabel 2. Maailma suurimate merede sügavus. NIMI KESKMINE SUURIM SÜGAVUS SÜGAVUS Kariibi meri 2400 m 7680 m Vahemeri 1485 m 5096 m Beringi meri 1400 m 5121 m Lõuna Hiina 1200 m 5015 m meri Ohoota meri 840 m 5210 m MEREVEE SOOLSUS Kariibi mere soolsus on 36 . Kariibi meri on natuke soolasem kui on maailmamere keskmine mereveesoolsus (35 )
Meie laiuskraadil muutub ookeani pinnatemp. 15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC. Vastavalt eraldatuse astmele eristatakse: ääremeri mered on osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega, nt Põhjameri, Beringi meri saartevaheline meri maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osadega, nt. Iiri meri, Korallimeri sisemered veevahetus ookeanitega toimub väinade kaudu, nt. Läänemeri, Must meri vahemered Vahemeri. 5.Jõed, nende teke ja liigitused. Jõgi maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e. jõeorg. Teke kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks.
Meie laiuskraadil muutub ookeani pinnatemp. 15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC. Vee temp. aastane amplituut põhjapoolkera parasvöötme ookeanis on 8-10 ºC, Mustas meres 20-24 ºC. *ääremeri mered on osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega, nt Põhjameri, Beringi meri *saartevaheline meri maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osadega, nt. Iiri meri, Korallimeri *sisemered veevahetus ookeanitega toimub väinade kaudu, nt. Läänemeri, Must meri *vahemered Vahemeri. Laht suhteliselt väike maismaasse lõikuv ookeani, mere või järve osa, mis oma hüdroloogilise reziimi ja elustiku poolest tavaliselt erineb põhiveekogust (Mehhiko, Bengali, Hudsoni lahed on tegelikult mered). Väin suhteliselt kitsas ühendus ookeani või mereosade vahel. Läänemeri on ühenduses Atlandi ookeaniga Taani väinade kaudu. 5
annaabi.ee 
