siseõhku tunginud radooni tase hoonetes olla sadu ja tuhandeid kordi kõrgem kui välisõhus. Radoon 1999.aastal koostatud Eesti Keskkonnatervise Riikliku Tegevusplaani (NEHAP) järgi kuulub siseõhu radoon meil enam levinud tervisele ohtlike keskkonna tegurite hulka.. Enamik Euroopa riike on kehtestanud radooni piirnormid elamutele ja töökohtadele. Radooniga seonduvad terviseriskid Radooniga seonduvad terviseriskid Radooni peetakse suitsetamise järel oluliseks kopsuvähi riskiteguriks. Viimastel aastakümnetel elanikkonna hulgas läbi viidud meditsiinilised uuringud Euroopas ja Põhja- Ameerikas tõestavad kopsuvähi ja kõrge radoonikonsentratsiooni vahelist seost . Praeguseks on selgunud ka suitsetamise ja radooni sünergism kopsuvähi tekkel.. Radooniga seotud terviseriskid Kuna varasemate epidemioloogiliste uuringute käigus ei eristatud suitsetajaid ja mitte- suitsetajaid, oli raske vastata küsimusele, milline on ainult radoonist põhjustatud
Nii suitsetamise kui ka teiste riskifaktorite tõttu võib rakkudes toimuda muutusi, mille tõttu võivad need aastate jooksul muutuda vähirakkudeks. Kopsuvähk saab alguse üksiku kopsuraku muutumisest vähirakuks, sest organism ei suuda takistada vähirakkude jagunemist. Jagunemisest areneb vähehaaval välja kopsuvähk. Kasvaja hakkab tavaliselt arenema ühes kopsupooles ja tihtipeale levib edasi lümfisõlmedesse või kopsu ümbritsevasse kudedesse. Sümptomid Kopsuvähi sümptomid võivad olla põhjustatud kasvajast, selle levikust rindkeres või ka kaugsiiretest. Tihtipeale ei pruugi sümptomid avalduda ja kopsuvähk avastatakse mõnel muul põhjusel tehtud kopsuröntgenil. Tavaliselt ei minda arsti juurde uuringutele enne kui haigusnähud juba tõsised on ning seetõttu avastatakse kopsuvähk nii hilja, et see on jõudnud juba teistesse organitesse levida. Üldjuhul on esmaseks tunnuseks pikaleveniv
.................................lk. 3 2. Kasvajate teke.............................................................................................lk. 3-4 3. Levinumad vähivormid..................................................................................lk. 4 4. KOPSUVÄHK..............................................................................................lk. 5 Kopsuvähki haigestumise riskifaktorid.........................................................lk. 5 Kopsuvähi sümptomid................................................................................lk. 5-6 Kopsuvähi ravi...............................................................................................lk. 6 5. RINNAVÄHK...............................................................................................lk. 7 Rinnavähi riskitegurid..................................................................................lk.7-8 Rinnavähi sümptomid.............
Ülevaade Kopsuvähk on pahaloomulistest kasvajatest niis uremuse kui haigestumuse osas meeste seas esimesel kohal. . Üldiselt on kopsuvähk väga tõsise prognoosiga haigus. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine - 9 juhul 10 on tekkepõhjuseks olnud suitsetamine. Kopsuvähki haigestumise riski tõstab ka nn. passiivne suitsetaminee. suitsetajaga ühes ruumis viibimine. On leitud et sigarettide suitsetamise ja vähi tekke vahel on küllaltki tugev doosist sõluv suhe, st. mida rohkem suitsetada, seda tõenäolisemalt tekib vähk. Neil, kes näiteks suitsetavad 1 paki sigarette päevas on võrreldes mittesuitsetajatega 20 kordne risk haigestuda kopsuvähki
..................... 9 8 Vaatlusprotokoll....................................................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................13 LISA 1 Leping LISA 2 Radooni mõõteaparaat LISA 3 Kopsuvähi risk suitsetajatele ja mittesuitsetajatele LISA 4 Radooni konsentratsioon ruumi siseõhus LISA 5 Perioodilususe tabel LISA 6 Radoon elamutes, valdade keskmised tasemed LISA 7 Proovi mõõtmise protokoll LISA 8 Küsitlusankeet LISA 9 Küsimustiku kokkuvõte graafiliselt Sissejuhatus Käesolevas uurimistöös võetakse vaatluse alla radoon looduslikult radioaktiivne gaas. Radoon kujutab riski inimese tervisele ning seda peetakse suitsetamise järel kopsuvähi
lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised kasvajad, seedetrakti pahaloomulised kasvajad, uroloogilised ja meessuguorganite pahaloomulised kasvajad ja günekoloogilised pahaloomulised kasvajad. Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt. 1. EESNÄÄRMEVÄHK Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos. Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks. Eesnäärmevähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist eesnäärmevähi käsitlustes. Enamik eesnäärmevähi juhtumeid saavad alguse näärmelisest koest. Eesnäärmevähk
KOPSUVÄHK SÜMPTOMID Pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköhad, korduvad kopsupõletikud, seletamatu kaalulangus, söögiisu puudumine Kopsuvähi riskitegurid suitsetamine Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 10 kuni 25 korda suurem kui mittesuitsetajal Kuni 90 % kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest I RAVIVIIS Kirurgiline raviseisneb kasvaja kopsust eemaldamises Lõigatakse ära osa kopsust, kus kasvaja paikneb Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsu osa eemaldamist, siis lõigatakse ära kasvaja ning väike osa tervet kude kasvaja ümbert
millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve.
Kodune ülesanne 1 Kasutada 2x2 tabelit Loeng 1 slaid 26 ülesande lahendamiseks SLAID 26: Kompuutertomograafia (CT) kasutamine kopsuvähi avastamisel. (1) Suur haiguse levimus (haiguse osakaal) Oletame, et kontrollitakse 100 kopsuvähikahtlusega patsienti ja hiljem selgub, et 40 neist põeb tõepoolest kopsuvähki. CT tundlikkus 70%: selle abil diagnoositi kopsuvähk 28-l patsiendil 40-st ja 12 haiget said valenegatiivse tulemuse. CT spetsiifilisus 75% : 60st tervest uuritud patsiendist tunnistati terveks (negatiivne testitulemus) 45 ja ekslikult haigeks (positiivne
.......... 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................. 20 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitlen radooni looduslikku radioaktiivset gaasi mille mõju inimese tervisele on väga ohtlik. Radooni peetakse erinevate vähitekitaja ( hingamisteede, kopsuvähi ) suureks tekitajaks. Seoses radooni ohtlikkusele on paljudes riikides kindlaks tehtud radooni konsentratsioon pinnases, elumajades, tööpaikades, joogivees, et võtta kasutusele meetmeid riski vähendamiseks. Eestis tegeletakse radooni määramisega Kiirguskeskuses ja Eesti Geoloogiakeskuses. Antud referaadi teemaks valisin radooni, et tähsustada selle ohtlikkust inimese tervisele. Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade radooni tekkimisest, omadustest, kaitsest, põhilistest
Suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. • Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võib- olla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju. • Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. • Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. • Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi...
vähki, ent on sõltuvuse põhjustaja · Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne Astma · Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega · Astma korral tekib bronhides: bronhiseina silelihaste kokkutõmubmine, limaskesta turse, limaerituse suurenemine Kopsuvähk · Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus · Vähk tekib mitme aasta või aastkümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu · Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas · Kopsuvähk on meeste hulgas kõige sagedasem ning naiste hulgas sageduselt neljas vähisurma põhjustaja Köha · Köha on loomulik kaitserefleks, mille abil organism püüab hingamisteedes olevaid
· Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000-10 000 inimest, üle poole neist on naised. · Enamik inimesi, kellel on alkoholi tarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud, vaid pigem need, kes regulaarselt aastate vältel liiga palju alkoholi tarvitavad. · Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid. Tubaka kahjulik mõju on enamikule juba tuttav. Teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ja kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude kasvajate ja suitsetamise vaheliste seostega. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Suitsetaja igapäevane mõju: · sõrmede vereringluse halvenemine · peavalu, köha · suu limaskestade ärritus · ebameeldiv lõhn · nahapinna muutused
Üle- ja alakaalulisus on võrdeliselt tõsised terviseprobleemid. Ülekaalulisust põhjustavad liigne ja ebatervislik toitumine ning vähene liikumine. Paljud neist ei tee sporti ja mõned neist veedab päevas üle viie tunni istudes. Sellega kaasneb südamehaiguste suurenemine, kõrge vererõhk ja kolesteroolitaseme tõusu. Suitsetamine ja alkoholi liigne tarbimine kahjustavad ohtrasti tervist. Suitsetamine hävitab kopse, mis lõpuks võib viia kopsuvähi tekkimiseni ning alkoholi tarbimine, millest võib saada sõltuvuse. Väga tihti puutume kokku mitmete mürgiste ainetega, mida sisaldavad erinevad kreemid, spreid, lakid jne. On olnud juhtumeid, kus liigse laki kasutamisest on jäädud nii haigeks, et on viinud lausa surmani. Järjest rohkem on inimesi, kes ei väärtusta oma tervist. Söödakse rohkesti rämpstoitu ning tegeletakse vähe spordiga, mille tagajärjel on rohkem neid inimesi, kes on jäänud haigeks.
Augustis tuli rügement Eestisse ja osales mitmel pool kaitselahingutes ( eriti vahvalt Emajõe ääres) 4-meest on pälvinud maailma ühe auväärsema ordeni Alfons Rebane,-Harald Riipalu, Paul Maitla,Harald Nugiseks. Alfons Rebane sündis 1908.a. 1942 määrati ta 658. Idapataljoni ülemaks.1944.a jaanuar osales Volhovi-Novgorodi piirkonnas.Nende lahingute eest sai ta autasu esimese eestlasena ( Raudristi Rüütlirüstiga). Sai saksamaal Augsburgis 8.03.1976 kopsuvähi. 1948-1949.a teenisid eestlased USA-vägedes.Valvasid Nürnbergi vanglat.Aitasid hoida käigus Berliini õhusildu.Kokku moodustasid üheksa kompaniid, kus käisid läbi 5000 eestlast.
Kas märkate, et teie maitse ja lõhnaaisting on tunduvalt parem? 48 TUNDI Hingata on kergem. Teil on rohkem energiat. 2 12 NÄDALAT Kogu keha vereringe on paranenud. Käimine ja kehaline liikumine on nüüd kergem. 3 9 KUUD Kopsumaht on 510% suurem. Hingamisprobleemid vaibub .Öelge hüvasti köhale, hingamisraskustele ja ähkimisele. 5 AASTAT Võimalus südameataki saamiseks on nüüd poole väiksem võrreldes suitsetajaga. 10 AASTAT Võimalus kopsuvähi saamiseks on poole väiksem võrrelda suitsetajaga. Teie südameataki saamise võimalused on samasugused, kui sellel, kes pole kunagi suitsetanud. Tänan kuulamast !
6. Miks SKP-ga ei saa mõõta rahva heaolu?8p 1)Kõik riigis toodetud kaubad ja teenused ei lähe müügiks-kodumajanduses toodetakse teenuseid, mida tarbitakse ise. 2)Ei arvestata vabaaja väärtust-kulutused, mis tehakse inimeste taastumiseks(puhkused) 3)ei mõõdeta varimajanduse toodangu väärtust- SKP-sse ei arvestata tulu mis saadakse salakaupade müügist. 4)Ei mõõdeta kahjulike kaupade osakaalu- SKP-sse arvestatakse sigarettide müügitulu, kuid ei arvutata maha kulusid mis on kopsuvähi raviks. 7. Mis on SKP jooksvates hindades? Millest ei ole inflatsiooni % maha arvestatud. 8. Mis on reaalne SKP? SKP millest inflatsiooni % on maha arvestatud. 9. Mis näitab riigi elatustaset? SKP ühe inimese kohta. NT: 2013.a. Eesti SKP 1 inimese kohta oli 14 217,6eurot. 10. Mis on tootlikkus ? Töömaht mida tööjõud on suuteline teatud aja jooksul tegema. 11. Mis mõjutab tootlikkuse suurenemist?
Suitsetamise kahjulikkusest Argipäeva sümptoomid Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on
Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused
1 ööpäeva möödudes kahaneb risk südamelihaseinfarkti tekkeks 2 ööpäeva möödudes paraneb haistmis ja maitsmismeel 112 kuud hiljem taastub hingamisteede ripsepiteel, röga liigub ülespoole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb. Paraneb vereringe. 5 aastat hiljem on oluliselt vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu, kurgu, ja söögitoruvähi risk on kahanenud poole võrra 10 aastat hiljem on kopsuvähi risk peaaegu sama madal nagu mittesuitsetajatel 15 aastat hiljem on südame isheemiatõve risk sama suur kui mittesuitsetajatel KASUTATUD MATERJALID Hripkova, D. Kolessov, Inimese Tervis ja Hügieen, Tallinn, 1984; lk.23. Lipand, A. (2005). Üleriigiline kampaania passiivse suitsetamise vähendamiseks. Eesti Arst, 84 (11): 791797 Ani, Ü., Ingerainen, D. (2012). Suitsetamisest loobumise
1 ööpäeva möödudes · Risk südamelihase infarkti tekkeks on juba kahanenud. 2 ööpäeva möödudes · Haistmis-ja maitsmismeel on paranenud. 1-12 kuud hiljem · Taastub hingamisteede ripsepiteel,röga liigub üles poole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb samuti ka nakkuse risk,erksam,vereringe paraneb. 5 aastat hiljem · Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-,kurgu- ja söögitorvähi risk on kahanenud poole võrra. 10 aastat hiljem · Kopsuvähi risk on peaaegu sama madal, kui mittesuitsetajatel. 15 aastat hiljem · Südame isheemia tõve risk on nii sama suur kui mittesuitsetajatel. Nikotiin ravimiks · Nikotiini võiks kasutada psühhoaktiivse ravimina,kuna suitsetamine parandab kontsentreerumisvõimet,vähendab näljatunnet samuti ärevust ja depressiooni. · Suitsetamine ka lõõgastab · Kuid nikotiini mürgise ja raviva annus vaheline erinevus on
taastub. 1 ööpäeva möödudes Risk südamelihase infarkti tekkeks on juba kahanenud. 2 ööpäeva möödudes Haistmis-ja maitsmismeel on paranenud. 1-12 kuud hiljem Taastub hingamisteede ripsepiteel,röga liigub üles poole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb samuti ka nakkuse risk,erksam,vereringe paraneb. 5 aastat hiljem Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-,kurgu- ja söögitorvähi risk on kahanenud poole võrra. 10 aastat hiljem Kopsuvähi risk on peaaegu sama madal, kui mittesuitsetajatel. 15 aastat hiljem Südame isheemia tõve risk on nii sama suur kui mittesuitsetajatel. Nikotiin ravimiks Nikotiini võiks kasutada psühhoaktiivse ravimina,kuna suitsetamine parandab kontsentreerumisvõimet, vähendab näljatunnet samuti ärevust ja depressiooni. Suitsetamine ka lõõgastab Kuid nikotiini mürgise ja raviva annus vaheline erinevus on väga väike,ühe sigareti toos on juba mürgine.
mõne spordialaga. SPORT Tänapäevase eluga sobib hästi kui kombineerida kaht treeningut: jõusaali ning mingit aeroobset treeningut, näiteks jooksmist. Selline treening tagab hästi arenenud lihaskonna ja välimuse ühes heade jõunäitajatega ning tugeva südame ja hea füüsilise vastupidavusega. TUBAKAS Oleme ausad paljud või isegi enamus inimesi ei tea tegeliku suitsetamise mõju organismile. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Suitsetamise tagajärjed: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused, naistel ja noortel neidudel kahjustab viljastumist, meestel võib tekitada ka impotentsust. TOITUMIE
soojale maale. Stressiga toimetuleku väärad teed Alkoholi tarvitamine · Põhjustab ebaratsionaalset käitumist. · Võib põhjustada avariisid, traumasid ja kriminaalset käitumist · Halvendab tervist : Kahjustab aju, siseorganeid Rikub psüühikat Vähendab töövõimet Suitsetamine · Suurendab närvisüsteemi ärrituvust. · Tekitab sõltuvust. · Toob kaasa köha. · Kahjustab näonahka. · Suurendab kopsuvähi ja südame veresoonkonnahaiguste tõenäosust. Narkootikumide tarvitamine · Igasugune uimasti tekitab kergesti harjumuse ning haigusliku tungi seda ainet ikka uuesti ja uuesti tarvitada. · Tugevatoimelised narkootikumid kahjustavad inimest tervikuna, muutes ta lõpuks psüühiliselt ja füüsiliselt invaliidiks. Liigsöömine · Rasvunud inimeste kehaline aktiivsus väheneb. · Liigsöömine on lohutav
Üha suurenev tarbimine tähendab pakendite liigset kasutamist ja see omakorda jäätmete hulga suurenemist. Liigse tarbimise pärast suureneb olemasolevate prügilate pindala. Uutele prügilatele on aga üha raskem asukohta leida. Mitmed USAs ja Saksamaal tehtud uuringud on näidanud, et prügimägede läheduses elamine kujutab endas terviseriski. Kindlaks on tehtud järgmised seosed : prügilate lähedal elavate inimeste hulgas on suurem kopsuvähi, leukeemia, rinnavähi esinemissagedus ja sünnidefektide ja madala sünnikaaluga imikute osakaal. Lisaks kujutavad prügilad endast tuleohtu ja ohtu põhjaveele, juhul kui prügila põhi peaks lekkima hakkama. Siit on leitud väljapääs prügi uputamise näol maailmamerre. Allika 2 andmetel on prügiga kaetud 40% meie maailmamerest ehk üks neljandik kogu maakera pinnast. Üks suuremaid ujuvaid prügimägesid, nn Trash Vortex asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku lähistel. See
suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve.
· Iseloomulik õõneselundite valendikes ja serooskelmete õõntes paiknevatele kasvajatele: nt söögitorust irduvad kasvajarakud istutuvad makku. KASVAJA ARENGUSTAADIUMID 0 kartsinoom in situ; I regionaalseid metastaase ei ole; II üksikud regionaalsed metastaasid; III palju regionaalseid metastaase; IV kasvaja levik naaberorganisse, kaugmetastaasid. LUUMETASTAASID I · Tekkivad pahaloomulise kasvaja lõppjärgus. · Enamasti rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähi, müeloomi puhul. · Põhjustavad ülemäärast luukoe lagundamist ja luu ainevahetuse häireid. · Kõige sagedamini roietes, lülisambas, koljus, vaagnas, puusaluus ning reie- ja küünarluus. LUUMETASTAASID II · Sümptomid: valu, patoloogilised luumurrud, jäseme funktsiooni kaotus, metaboolsed häired (hüperkaltseemia). · Ravi: medikamentoosne valuravi, luukolde resektsioon või rekonstruktsioon, adjuvantne kiiritusravi. PEAAJU METASTAASID I
Mõne kuu pärast peaaegu pooled neist said alustada normaalset suguelu. On võimalik, et isa suitsetamisel on mõju ka sündivale lapsele. Olgugi, et ema ei suitseta, võib isa rikkalik suitsetamine tekitada lapsele täiendavaid riske (nn passiivne suitsetamine!). Uurimiste tulemused on alles algsed ja eeldavad täiendavate andmete kogumist. Argipäeva sümptoomid Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju
Suitsetajate kodudes elavatel lastel on rohkem köha, hingamisteede põletikke, kopsupõletikke, astmat, silmapõletikke, keskkõrvapõletikke. Igal aastal sureb USAs 280 last hingamisteede haigustesse, mis on otseselt põhjustatud kodudes suitsetamisest; lisaks, 300 last saavad vigastada või surevad hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjude tõttu. Millised on vastavad arvud Eestis? Enamus suitsetajaid, ükskõik millises vanuses, teab, et suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Samal ajal usutakse, et lastel ja noores eas ei teki suitsetamisest mingeid kahjustusi paljude aastate jooksul. See on aga ekslik. Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale. · Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võibolla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju.
kuna sisaldab valuvaigistina toimivat kapsaitsiini; aitab haige kurgu puhul. Lisa Cayenne´i pipart kuristusveele, see toimib nii põletiku- kui valuvastaselt; on vähivastase toimega, kuna pärsib ja aeglustab vähirakkude kasvu ning stimuleerib nende programmeeritud rakusurma (apoptoosi). Teaduslikes uuringutes on kinnitust leidnud Cayenne´i s leiduva aktiivaine kapsaitsiini eesnäärme- ja maksavähi vastne toime. Ühtlasi kaitseb kapsaitsiin suitsetajaid kopsuvähi eest, kuna pärsib tubakasuitsus olevate toksiinide kantserogeenseid omadusi; on hea abimees kilpnäärme alatalitluse korral, kuna stimuleerib ainevahetust ja alandab põletikku; toimib hästi käte ja jalgade külmatunde leevendajana, kuna tõstab temperatuuri (kapsaitsiin on termogeneetilise toimega); on bakterite, seente ja viirustevastase toimega, steriliseerib haavu; aitab ravida väiksemaid välispidiseid haavu ja peatada verejooksu.
põlemisel (küünlad, sigaretid, gaasipliit). Kuna hingamisel ja naha kaudu vabanevate saasteainete kogus on ligikaudu võrdeline süsihappegaasi hulgaga, võib selle põhjal kirjeldada õhu kvaliteeti, kuigi süsihappegaasi sisaldus ei pruugi olla kahjulikult kõrge. Ruumiõhus hõljuv tolm koosneb eri suurusega kübemetest. Ruumides, kus suitsetatakse, on see põhiline saasteosakeste allikas. Tubakasuits soodustab kopsuvähi teket. Saasteosakeste kahjulikkus tervisele sõltub nende koostisest ja hingamisteedesse kinnitumise kohast. Suured, üle 2 m kübemed kinnituvad hingamisteede ülaossa. Sellest väiksemad kübemed liiguvad kopsusagarateni, kust mürkained imenduvad kudedesse kergesti. Tervisele on eriti kahjulik valkaineid sisaldav tolm, millel on allergiline toime (kassi kõõm, tolmulesta väljaheited, õietolm, seente eosed) Vingugaas ehk süsinikoksiid tekib mittetäielikul põlemisel
Kui jätaksid suitsetamise maha, siis... 8 tunni pärast hapniku sisaldus veres muutub normaalseks, südameinfarkti risk hakkab langema 24 tunni pärast on vingugaas kehast välja tuulutatud. Kopsud elavnevad 72 tunni pärast hingamine kergeneb, kopsutorud avanevad. Energiat tuleb juurde. 212 nädala pärast vereringeparaneb kogu kehas, jalgsi kõndimine muutub kergemaks. 39 kuu pärast kaovad köha, hingeldus, kopsutalitus suureneb 510%. Kopsuvähi risk väheneb ja muutub võrdseks mittesuitsetaja riskiga 1020 aasta jooksul. Südameinfarkti risk väheneb mittesuitsetaja tasemele umbes 15 aasta jooksul ALKOHOL Mis on alkohol? Mis võib juhtuda alkohoolikuga? Mis on alkoholism? Mis on alkohol? Alkohol on narkootikum. Kui õlu või long drink hakkab maitsma ja lahjadele jookidele lisanduvad märkamatult juba ka kangemad joogid, siis on asi kurjast. Mida nooremas eas
terves koes (Esko 2008). Kopsuvähk on üks Eesti sagedasemaid kasvajaid ning ka surmapõhjustajaid eriti meeste hulgas (Lobotkin 2004). Riskigruppi kuuluvad naised ja mehed, kes on üle 40-aastased suitsetajad (Haagedoorn jt 1996). See on ravitav haigus, kuid tervenemist saavutatakse harva. Oma käitumise poolest on kopsuvähk heterogeenne ning teda jagatakse vastavalt rakkudele, millest kasvaja areneb, väikeserakuliseks ja mitteväikeserakuliseks kopsuvähiks. (Labotkin 2004) Kopsuvähi arenemisel kopsutorude seina katvast epiteelist nimetatakse seda tsentraalseks ehk hiilusvähiks ning kui kasvaja on alguse saanud kopsualveoolide või bronhiaalharude epiteelist, siis perifeerseks vähiks (Podar jt 1988). Niisugune jaotus on oluline kui hinnatakse kasvajast põhjustatud sümptomeid (Lobotkin 2004). MITTEVÄIKSERAKULINE KOPSUVÄHK Mitteväikeserakuline kopsuvähk on aegalse kasvuga ja ettearvatava metastaseerimisega ning
paiskab igal aastal õhku üheksa tonni vääveldioksiidi. Selle kogusega on valitsus ka päri."" (Eesti Päevaleht, 2007, Tuuli Aug). ,,Ka praegu paisatakse õhku igal aastal 2 miljonit tonni väävligaase ning 500 tonni vaske ja niklit. Lumi on must, õhk on väävlihaisuline ning tööliste eluiga on 10 aastat Venemaa keskmisest madalam. Eriti lastel on levinud hingamisteede haigused, sagedased on seedeelundkonna haigused ning kopsuvähi juhtumid. Nõukogude aja lõpupäevadega võrreldes on see kogus kahanenud ainult 16%." (Keskkonnaabi. Erik Puura. Tartu Ülikool). ,,Keskkonnakaitseühenduse Greenpeace'i Venemaa osakonna andmetel on saaste tekitanud Norilskist 30 kilomeetri ulatuses ümbritseva surnud tsooni. See tähendab, et kevadel püüavad puud küll roheliseks minna, aga siis käib saaste neist üle ja tärkav lehestik närbub jälle
tüdrukuid suitsetamas. Kõige kurvem selle asja juures on see,et vanemad lapsed annavad pisikestele põngeriatele suitsu. Ka käiakse joodikutelt suitsu nõudmas, või lastakse neil seda osta. Kas siis tõesti inimesed ei mõista kui kahjulik see on ? Suitsetamisega kaasnevad paljud terviserikked. Näiteks: Kopsuvähk ! Suitsetamisega võivad toimuda muutused rakkudes, mille tulemusena võivad nad areneda vähirakkudeks. Suitsetaja kuula nüüd hoolega ! Kopsuvähi sümptomid on :pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköha, hingeldus, korduvad kopsupõletikud. Kui teil on sellised tunnused, pöörduge otsejoones arsti juurde. Suitsetamine põhjustab veel aju veresoonte ja hingamiselundite kroonilisi haigusi . Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed.
Augustis tuli rügement Eestisse ja osales mitmel pool kaitselahingutes ( eriti vahvalt Emajõe ääres) 4-meest on pälvinud maailma ühe auväärsema ordeni Alfons Rebane,-Harald Riipalu, Paul Maitla,Harald Nugiseks. Alfons Rebane sündis 1908.a. 1942 määrati ta 658. Idapataljoni ülemaks.1944.a jaanuar osales Volhovi-Novgorodi piirkonnas.Nende lahingute eest sai ta autasu esimese eestlasena ( Raudristi Rüütlirüstiga). Sai saksamaal Augsburgis 8.03.1976 kopsuvähi. 1948-1949.a teenisid eestlased USA-vägedes.Valvasid Nürnbergi vanglat.Aitasid hoida käigus Berliini õhusildu.Kokku moodustasid üheksa kompaniid, kus käisid läbi 5000 eestlast. UUS ALGUS! Relvajõudude taastamine 17 .veebruar 1991 .a 3. september 1991.a ülemnõukogu otsusega võeti vastu kaitseväe kohustus. 31. oktoober algas KV-peastaabi loomine.Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid!
Ta maalis mitu vaadet Japanese bridge`st. Tegi mitu reisi londonisse ja maalis mitu vaadet Thames`ist. 1904 Monet reisis Madriidi ja imetles Velasquez`i töid. 1907 Tema esimesed probleemid silmanägemisega. 1911 Suri Alice. 1914 Suri Claude Monet`i vanem poeg. Blanche kolis Monet`ile lähemale . 1923 Monet oli peaagu pime. Tal oli ühe silmaga olnud juba operatsioon. 1926 Veebruaris Monet ikka veel maalib,kuid ta kannatab kopsuvähi käes.Ta suri 5-ndal Detsembril. Ta maeti lihtsa tseremooniaga. 4 Lapsepõlv ja noorus Monet sündis 1840. aastal Pariisis, vürtspoodnike Adolphe ja Louise-Justine Monet' perre. Ta ristiti Notre-Dame-de-Lorette'i kirikus Oscar-Claude'iks. Kuue-aastaseks saanud, kolis Monet oma perega Põhja-Prantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks. Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina
Umbes 50% naistest need muutused kaovad see tähendab organism ise saab neist võitu, kuid ülejäänud 50% jäävad muutused püsima, mille foonil umbes 10-15 aasta jooksul areneb pahaloomune kasvaja. Esimese vahekorraga on võimalik saada veel klamüüdiainfektsioon, mis on teatud tingimustel ka emakakaelavähki soodustavaks faktoriks. Paljud noored neiud ja naised suitsetavad. Sigaretisuitsus sisalduv nikotiin on ohtlik mitte ainult kopsuvähi arengus vaid ta muudab emakakaela limaskesta vastuvõtlikus haigustekitajatele. Pikaajaline suukaudsete rasestumisvastaste pillide kasutamisel saadakse küll rasedust ärahoidev efekt, kuid rohkete seksuaalpartnerite olemasolul nakatutakse papilloomiviirusinfektsiooni ja emakakaelavähi oht on jällegi olemas. Vähieelse seisundi kliinilised ilmingud: * rohke vesine tupevoolus. Sageli selle kaebusega günekoloogile pöörduval patsiendil
Veel satub seda atmosfääri ka fosiilkütuste põletamisel, metallide sulatamisel ja töötlemisel ning väetiste kaudu[1]. Organismid omastavad koobaltit seda sisaldavat õhku hingates, vett juues või toitu süües. Koobalt on inimestele kasulik, sest see on osa vitamin B 12 st ning stimuleerib punaste vereliblede tootmist. Liialt kõrge koobalti kontsentratsioon on inimesele kahjulik, põhjustades hingamisprobleeme (astma, kopsupõletik) ning võib isegi soodustada kopsuvähi tekkimist. Peamised sümptomid on iiveldus ja oksendamine, nägemishäired, südamehäired ning kilpnäärme kahjustused. Enamjaolt juhtub see inimestega, kes otseselt koobaltiga töötavad[6]. Mõju loodusele on koobaltil enamjaolt vaid ekstreemjuhtudel. Kui pinnases on väga vähe koobaltit, siis kasvavad taimed ei saa seda omastada, ning neist toituvad loomad kannatavad koobaltipuuduse all, mis on nende jaoks hädavajalik. Samas kaevanduste ja sulatustehaste
Inimene hakkab paremini tajuma maitset ja lõhna. 72 tundi pärast suitsetamisest loobumist muutub hingamine kergemaks ning inimesel on rohkem energiat. 2-12 kuud pärast suitsetamisest loobumist pidevalt hingamine paraneb 3-9 kuud pärast suitsetamisest loobumist kopsude töö paraneb 10 % võrra. 1 aasta pärast suitsetamisest loobumist väheneb südameinfarkti risk 50% võrreldes inimestega, kes suitsetavad. 10 aasta pärast suitsetamisest loobumist väheneb kopsuvähi risk 50% võrreldes inimestega, kes endiselt suitsetavad. 9.Tubaka tarvitamise terviseriskid Tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult), 80% kroonilisest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist. Tubaka tarvitamisest hoidumisel on 40% neist haigustest ennetatavad. Tubaka tarvitamise terviseriskid: suuõõs- igemepõletikud, hambakatt, suuõõnevähk, süda ja vereringe- vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt, insult, hingamisteed-
kommunikatsioonitorustikes isegi kaugemale. Veega kivimite lõhedes edasi kandudes võib radoon maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt. Maapinnast õhku pääsenud radoon haitub atmosfääris, normaalne sisaldus välisõhus on 10-20 Bq/m3. Õhuvahetus pinnase ja atmosfääri vahel on tavaliselt piiratud ja seetõttu on pinnasepoorides radooni kontsentratsioon mitmeid suurusjärke kõrgem. Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Narva raudteed (vt. ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse
Igal aastal sureb Soomes asbestiga kokkupuutest põhjustatud vähktõppe 150 inimest. On andmeid, et aastas leitud 50 mesotelioomi juhtu on põhjustatud kokkupuutest asbestiga. Ameerikas diagnoositakse igal aastal 200 asbestist tingitud mesotelioomi juhtu. Asbestist tingitud kasvajate lokalisatsioonid järjestuvad järgmiselt: kops kopsuvähk, kopsupleura mesotelioom, kõhukelme mesotelioom, seedetrakt mao- ja jämesoolevähk, kõri - kõrivähk. Tavaline kopsuvähi ja mesotelioomihaige iga on ligikaudu 60 aastat, pärast kasvaja avastamist on eluea pikkus tavaliselt 1-2 aastat. Eestis ei ole läbi viidud veel uurimisi asbestist tingitud kasvajate esinemissageduse ja lokalisatsiooni kohta. Toiduaineteööstuse töötajatel seni asbestoosi või mesotelioomi pole diagnoositud. 5 Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses KEMIKAALI OHUTUSKAART
inimmõjude tulemusel atmosfääri paisatavad gaasid põhjustavad niinimetatud kasvuhooneefekti ehk kliima soojenemist. Õhureostuse põhjused: - Tehased, elektrijaamad - Autod - Põlevkivi põletamine - Jäätmete põletamine - Komposteerimine - Loomapidamine (sõnnik) Õhureostuse mõjud: - Inimese tervisele - Silmade, nina- ja limaskestade ärritus - Nohu, kurgukipituse, angiini ja bronhiidi sagenemine - Suureneb tuberkuloosi, astma, kopsuvähi teke - Allergiad - Happevihmad - Osoonikihi vähenemine - Kliimamuutused Kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle
Kui on probleeme magama jäämisega või rahutuna unega, on ka abiks nurmenukud. Kui nuermenukuürt, palderjanijuured ning roomav madar koos teeks teha ning iga õhtu pool tundi enne uinumist juua peaks saama rahulikult magada, unenäod peaks kaduma ja rahu taastuma. Seda võiks eelistada uinutitele. Kui teha teed nurmenukuürdist ning üheksavägiseõiest, meest ning söögisoodast ja juua seda iga söögi peale, peaks see aitama kopsu- ja hingamisteede haiguste korral. On ka täheldatud kopsuvähi puhul kergendust ja parandemist. Kasutada võib sama teesegu ja bronhiidi, nohu, südamekloppimise, sissehingamis astma ning kurgukatarri korral. Kuumalt mähiseks panduna enne magamaminemist aitab ka köhu vastu ning uni muutub sügavamaks ja rahulikumaks (Mandre 2001). Kummel Üks nõutavaim ravimtaim on kummel, millest tehakse ravimiteed. Kummel on üheaastane
Suitsetamise põhjused otsiaalsed - tutvusringkonna mõju, töötus, autoriteetide/iidolite eeskuju, madal S enesehinnang Suitsetamisel on palju erinevaid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu, sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on arvamus, et kui suitsetan, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum. --------------------------- Suitsetamise mõju tervisele Pideva passiivse suitsetamise tagajärjel: ● suureneb märkimisväärselt kopsuvähi jm vähkkasvajate tekke risk ● suureneb risk haigestuda südamehaigustesse ● raseduse korral suureneb nurisünnituse ja lapse väärarengu risk ● suureneb astma tekkimise risk (nii täiskasvanutel kui ka lastel) ● lastel ilmnevad õppimisraskused ● lastel suureneb psühholoogiliste probleemide nagu depressioon, ärevus, ebaküpsus jms esinemise risk ● suureneb kopsuinfektsioonide tekke risk ● suureneb kõrvainfektsioonide tekke risk
kopsud kõrvuti. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve.
39. Mis on mittepärilik muutlikkus? Fenotüübiliste tunnuste varieerumine, mis tuleneb keskkonnast geene mõjutamata. 40. Selgitage päriliku eelsoodumusega haiguse olemust, tooge viis näidet. See haigus ei pruugi avalduda, kui elada tervislikku elu või vältida aineid, mis panevad selle haiguse avalduma. Näiteks kui on soodumus kopsuvähile ning inimene on suitsetaja siis on sada protsenti kindel, et ta kopsuvähi ka saab. Teised eelsoodumusega haigused on nt suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, lühinägelikkus, skisofreenia. 41. Mis on sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevused? Mittesugulisel pärineb pärilik info ainult ühelt vanemalt, sest uus organism areneb ainult ühest vanemast, aga sugulise paljunemise korral pärineb pärilik info kahelt vanemalt, sest sugurakkude tuumade ühinemisel areneb uus isend. 42
suitsetavat meest lõpetasid suitsetamise. Mõne kuu pärast peaaegu pooled neist said alustada normaalset suguelu. On võimalik, et isa suitsetamisel on mõju ka sündivale lapsele. Olgugi, et ema ei suitseta, võib isa rikkalik suitsetamine tekitada lapsele täiendavaid riske (nn passiivne suitsetamine!). Uurimiste tulemused on alles algsed ja eeldavad täiendavate andmete kogumist. 2.8 Argipäeva sümptoomid Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju
Ennetamiseks peaks eelistama taimseid rasvu loomsetele. Toidu töötlemisel peaks eelistama hautamist, keetmist ja aurutamist. Veel peaks tarbima rohkesti kaltsiumirikkaid ja väherasvaseid piimatooteid. Kindlasti peaks tarbima ka palju puu- ja juurvilju. Sport on kindlasti oluline osa tervislikust eluviisist, lisaks peaks külastama regulaarselt arsti, et ennast kontrollida. Seitse meelespead vähi ära hoidmiseks: 1. Hoia oma kopsud puhtad! Suitsetamine põhjustab 80-90% kõigist kopsuvähi surmadest ning kolmandiku kõigist vähisurmadest. Lisaks kopsuvähile on suitsetamine riskifaktor ka suu-, kõri-, neelu-, nina- ja maovähi tekkeks. Lisaks suitsetamisele tuleks loobuda ka huule- või närimistubakast. Vähist ei ole aga ohustatud vaid suitsetajad ise, aga ka tema lähedased, eriti lapsed. Suitsuses ruumis viibimine ehk passiivne suitsetamine põhjustab igal aastal 600 000 enneaegset surma ning kolmandik neist on lapsed. 2. Ole alkoholi tarvitamisel mõõdukas
3,82 ööpäeva, on ta ohtlik just oma gaasilise oleku tõttu. Nimelt on radooni poolestusaeg piisav selleks, et gaas jõuaks oma tekkekohast inimese hingatavasse õhku tungida. Seal laguneb radoon edasi järgmisteks elementideks: poloonium-218, plii-214, vismut-214, poloonium- 214, plii-210, vismut-210 ning poloonium-210. Kulub üle 22 aasta, enne kui radooni tütarisotoobid lõpuks stabiilseks pliiks lagunevad. Radoon satub inimese organismi peamiselt hingamisteede kaudu ning on kopsuvähi põhjustajana teisel kohal maailmas. Näiteks EPA (United States Environmental Protection Agency) andmetel sureb USAs igal aastal hinnanguliselt 160 000 inimest suitsetamise tagajärjel tekkinud kopsuvähki, ning lisaks 21 000 inimest kopsuvähki, mis on tekkinud arvatavasti radooni sissehingamise tagajärjel. Eriti ohtlik on radoon suitsustes ning tolmustes ruumides, kuna radooni tütarisotoobid kleepuvad sigaretisuitsust tekkivate aerosoolide, tahmaosakeste ja tolmu külge
annaabi.ee 
