Hingamiselundkond
Bronhid hargnevad peenemateks bronhioolideks,
neis enam kõhreid ja näärmeid pole (küll aga silelihaskiud vahel on tegu bronhioolide
spasmiga).
Kopsud (ld k pulmo, kr k pneumon) on koonusekujulised, ülalt kitsamad. Kopsu tipp ulatub
kaelapiirkonda, ca 3 cm rangluust kõrgemale. Parem kops koosneb 3, vasak 2 sagarast, iga
sagar segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega. Sagarikkude vahel on sidekoe
kihid, kus kulgevad närvid, vere ja lümfisooned. Bronhioolid hargnevad kopsusompudeks
ehk alveoolideks.
Hingamine organismi tasandil toimub tänu rindkere mahu muutustele. Kopsud täidavad
rindkere õõnt peaaegu täielikult. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ning rindkereõõne
seesmise pinna vahele jääb õhuke ja atmosfäärirõhust madalama rõhuga (alarõhuga)
pleuraõõs. Seetõttu järgivad kopsud rindkere mahu muutusi passiivselt, sest neis pole
lihaseid (!).
Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased (kergitades rinnakorvi) ja diafragma
annaabi.ee 
