Radiobioloogia ja kiirguskaitse
Radoon on
gaas. Maakoorest välja tunginuna seguneb ta õhuga. Radooni sisaldava õhu
sissehingamisel ladestuvad radooni lagunemisel tütarproduktid, mis teatavasti ei ole
gaasilised ained hingamisteedesse või satuvad tolmuosakeste jms liitununa
sissehingatava õhuga kopsudesse. Tulemuseks on kopsude kiiritus Rn-rea lagunemisel
eralduvate alfa- ja beeta-osakestega.
Üks 1979.a. tehtud uurimus näitas, et mitmete Kanada linnade elanike aastane
kopsudoos oli vahemikus 2mSv ja 8mSv (keskmiselt 5 mSv). Sellisest doosist
tingitud kopsukahjustuste tekke risk on võrdne 0.6 mSv suurusest kogukeha doosist
põhjustatud riskiga.
Tänaseks on tõestatud, et Rn lagunemisel tekkiv kiirgus on elanikkonna
kiirguskoormuse seisukohalt suurima osakaaluga.
Väline gammakiirgus
Maapinnas paiknevad radionukliidid väljastavad lagunemisel ka gammakiirgust,
kusjuures kiirguse intensiivsus sõltub pinnase koostisest. Näiteks põhiliselt lubjakivi
annaabi.ee 
