Koppvetikas
Koppvetikad saavad paljuneda
mitmel erineval moel. Näiteks suvel paljunevad nad liikumisvõimeliste rändeostega, sügisel aga sugulisel
teel. Jahedate sügisilmadega tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku
kestast, ujuvad ringi, liituvad paarikaupa ja kattuvad paksu kestaga. Olles talvise ebasoodsa kasvuperioodi
vaikselt mööda saatnud, hävib paari kaitsev kest ja sisu jaguneb neljaks tillukeseks koppvetikak
Eestikeelne nimi koppvetikas Ladinakeelne nimi Chlamydomonas
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Eluvorm Üherakuline üheaastane vetiktaim.
Suurus 0,015...0,03 mm. Väliskuju Kehakuju on munajas, kerajas, silinderjas, pirnjas või värtnalaadne.
Rohelise värvuse tingib vahetult rakukesta all paiknev kopakujuline kromatofoor. Esineb punakas silmtäpp,
mis võimaldab liikuda veekogu valgusküllastesse osadesse
annaabi.ee 
