Mikolaj Kopernik
deferenti ja kahte epitsüklik. Ta sõbrad kiitsid idee heaks ning seda leoti ette ka Rooma
paavstile ja kardinanile, kust saabus ka positiivne tagasiside.
Oma peateose „Taevasfääride pöörlemisest“(„De Revolutionibus orbium coelestium“) avaldas
ta 1543. aastal. Võrreldes „Väikeste kommentaaridega“ läks Kopernik selles teoses tunduvat
sügavamale teemasse. Sisse oli toodud mitu uut matemaatilist lahendust. Selles töös väitis
Koperniks, et tähtede, planeetide ja Päikese näiv liikumine on lihtsasti seletatav, kui oletada,
et Maa ühes teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese, pööreldes seejuures ka ümber oma telje.
Teos muutus revolutsiooniliseks, muutes pikka mööda inimeste mõtlemist ja pannes aluse
teaduslikule revolutsioonile. Kaasaegsed astronoomid, isegi need kes Maa liikumist ei
uskunud, nägid selles teoses astronoomia ilu ja harmoonia taastamist.
Kopernik suri 24. mail 1542. aastal