Suurimad autotootjad:General Motors,Ford,Toyota-Daihatsu-Hino, Volkswagen,Daimer-Chrysler. KÕRGTEHNOLOOGILINE TOOTMINE Tekkis pärast II maailmasõda.algselt arenes tuuma-ja kosmosetehnikaharudes.praegusel ajal areneb paljudesse majandusharudesse.toode on riskantne:keegi ei saa tagada,et see efektiivselt tööle hakkab.Teaduspargid!! teadlased.KTT masstootmine hõlmab palju käsitsitööd,mida tehakse odava töö maades.oluline on ettevõtte kollektiivi ja terve piirkonna hea koostöövaim ning ettevõtluskliima. ELEKTROONIKATÖÖSTUS Kõige olulisem osa on komponentide tootmisel.sektori kasv on olnud tohutu.Jaapanit toetas riik,sest sõjategevus oli tagasihoidlik.Lõuna-Koerad aitas valitsus-meretagused tootmisüksused ja välja arendatud omad tootenimed.Tootearendust rahastatakse, et vältida sõltuvust välismaisest oskusteabest.Lääne-Euroopal on raskusi.miinimunhinnad.Koduelektroonika tööstused paiknevad üsna hajusalt, sõltudes turust ja odavast tööjõust
saj viimase veerandi ülemaailmne suundumus. Kujuneb lähimate aastakümnete põhitrendis demokraatia kindlustamine, mitte levimine. Kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, kus veel 1980.aastate lõpul olid ülekaalus autoritaarsed reziimid. *tänapäevane ja antiik: Majanduse ja demokraatia suhe tänapäeval kaugeltki ühene, peale ühiskonna arengu on oluline veel demokraatlikud väärtused. (tolerantsus, usaldus inimeste vahel, koostöövaim ja poliitiline kultuur tervikuna) - tänapäev. Rahvakoosolekud, viiesajanõukogu, vandekohus - antiik
poole aastaga läbi põleda. Seega edukas juht, oskab planeerida tööd nii, et töötajad tunnevad rõõmu oma tööst ja isegi kui väsivad oskavad sellest väsimusest kergesti taastuda. Sest töökas, empaatne, konfliktidevaba õde on väga raske praegu leida ja kui õendusjuht tahab olla edukas ta peab tegema kõiki, et sellised inimesed töölt ei lahkuks. Edukas juht oskab luua sellist organisatsiooni kus on tugev koostöövaim. Samas kuna organisatsioonis kus mina töötan on suur hierarhia, meie keskuse õendusjuhil on ka oma juht ehk keskuse õendujuht. Arvan, et veel üks joon, mis eristab just eduka juhti on asjakohane ja õigeajaline informatsiooni liikumine ülespoolt allapoole ja allapoolt ülespoole, ehk keskuse õendusjuhilt töötajateni ja vastupidi. Sest see aitab vältida konflikti meeskonnas. Edukas õendusjuht just hoiab head õhkkonda oma kollektiivis. Sest hea õhkkond tagab
Ühtne meeskond: Ühendavad jõud, et saavutada rohkem ; Väärtustavad koostööd ; Usaldavad ja toetavad üksteist ; Lepitakse kokku selgetes ja täidetavates reeglites. Nende alustalad: Kasumile suunatus ning kulude, riski ja kapitali juhtimine Firma väärtused sõltuvad tema tegevusvaldkonnast. Teadlik tegelemine väärtustega tagab organisatsioonikultuuri, kus asjad toimivad nii sõnades kui tegudes, kus on suurem koostöövaim ja tugevam meeskonna-tunne, kus töötajaid iseloomustab kõrge motivatsioon ja pühendumus ning kus organisatsiooni iseloomustab kõrge töösooritus ja head majandustulemused.
lisahüvitise näol ja töötajasse investeerimist koolituse näol. Oleks hea, kui ka preemiad oleksid seotud inimese saavutuste, panuse või initsiatiiviga, mitte ei oleks pelgalt " jõulupreemia", mida firma igaühele võrdselt soodustustena pakub. Mittematerjaalseks motivaatoriks võib olla näiteks efektiivne juhtimine. Suhtlemine juhi ja alluva vahel on juhtimises tähtsal kohal, alluvast arusaamise, temasse õiglase suhtumise ja tema õige kohtlemise najal saab välja kujuneda koostöövaim, kambavaimu loomine ja tugevndamine saab võimalikuks ainult juhi osavõtul, eeskujul ja mõjutusel, ta kasvab välja viisist, kuidas juht ja alluv omavahel päevast päeva igapäevastse asjades toime tulevad, sellega seotud toiminguid ei saa üle anda asetäitjale või pühendada sellele mõnikümmend minutit ja siis unustada. Üheks kõige efektiivsekmaks efektiivse juhtimise motivaatoriks on tunnustamine. Kui oleme teinud head tööd ja teeninud tunnustuse, soovime me seda ka saada
Kontrollimine o Töötas välja 14 juhtimispõhimõtet: Tööjaotus Võimujaotus Distsipliin Korralduste ühtsus Suundade ühtsus Firma huvide prioriteetsus Õiglane hüvitamine Tsentraliseerimine Kindel käsuliin Kord ehk organiseeritus Õiglane kohtlemine Personali stabiilsus Initsiatiiv Koostöövaim Inimsuhete koolkond: o Ametiühingud said hakata pidama läbirääkimisi palkade ja töötingimuste suhtes o Tööandjad hakkasid aina enam töötajate vajadustega arvestama o Inimsuhete teoreetikute + on see, et nad on aidanud arendada tootmise sotsiaalset külge aga on see, et nad laskusid liiga äärmustesse o Mary Parker Follett: Propageeris selliseid väärtusi, nagu professionaalsus, demokraatia ja koostöö.
· Tänapäeva sotsiaalteadlased enam majanduslikku edukust demokraatia alustalaks ei pea: - maailmas leidub ülirikkaid riike, mida valitsetakse autokraatlikult (nt Saudi Araabia, Singapur). - vaeseid riike, kus demokraatiat väärtustatakse (nt Botswana). · Demokraatia arengut mõjutavad lisaks majanduslikule edukusele ka: - kultuur ja religioossed arusaamad. - poliitiline kultuur. - tolerantsus ja koostöövaim jne. 3.2. Demokratiseerumise lained: · USA politoloog Samuel P. Huntington (1927-2008) on käsitlenud demokraatia leviku seaduspärasusi ning on välja toonud kahe viimase sajandi demokratiseerumise lained: Demokratiseerumise: Kus? Mis asjaoludel? Esimene laine Ladina-Ameerika kolooniate iseseisvumine; (1826-1922) kodanikuvabaduste laienemine Euroopas 1848-1849
Õppimine Õppimine mis see on? Meie käsitluses on õppimine eesmärgistatud tegevus teadmiste omandamiseks. Õppida saab tekste Õppimisest kui tegevusest, nähtusest ja protsessist aru saamiseks on vaja käsitleda esmalt tegevussüsteemi, mille üheks elemendiks on ÕPPIMINE. UURIMINE MATKIMINE KATSETAMINE ÕPPIMINE ÕPETAMINE MÄNGIMINE TÖÖTAMINE LOOMINE ÜRITAME TÕDEDA, ET TARGEMAKS SAAMISE TEID ON PALJU! Kohatu oleks küsida, kas õppimine on protsess või nähtus. Protsessina on õppimine ajalises järgnevuses ja loogilises seoses olevate sündmuste järjepidev (ELUKESTEV) jada; Nähtusena on õppimine psüühiline pingutus mingi (SUULISE VÕI KIRJALIKU) teksti, olgu või tegevusalgoritmi, selgeks saamiseks, halvemal juhul ainult teadmiseks. Õppid...
valitsetakse autokraatlikult ja inimõigused pole seal tagatud (nt Kuveit, Singapur, Saudi Araabia). Teisalt leidub vaeseid riike, kus tunnistatakse poliitilisi vabadusi ja tunnustatakse rahva osalemist ühiskonna asjades (nt Mali, Botswana). Niisiis pole majanduse ja demokraatia suhe tänapäeval kaugeltki ühene. Kuigi majandus mõjutab poliitikat, on ühiskonna arengus olulised ka teised faktorid, nagu demokraatlikud väärtused (tolerantsus, usaldus inimeste vahel, koostöövaim) ning poliitiline kultuur tervikuna. 3.2 Demokratiseerumise lainel Viimaste diktatuuride kokkuvarisemine Lääne-Euroopas 1970. aastail ning Nõukogude bloki kollaps 1980.–1990. aastate vahetusel tõstatasid uuesti küsimuse, millised on demokraatia leviku seaduspärasused. Ühest küljest laienes demokraatlike maade ring pidevalt, teisalt käis see läbi tõusude ja mõõnade. Just seda iseärasust märkaski Samuel P. Huntington, kes tõi välja demokratiseerumise lained.
kaitsevõimega.Sellega tegelevad suuremad ettevõtted,kuna KTT toode on riskantne,kus ei saa tagada toote edu,mis on nõudnud suuri investeeringuid.KTT tootmine nõuab uurimis-ja arendustööd.KTT masstootmist tehake odava töö maades,kuna töö hõlmab käsitööd.Selleks,et tipus püsida on vajalik pidevalt uuendada tehnoloogiat ja tõsta töötajate kutseoskusi.Tähtis on veel ettevõtte kollektiivi ja terve piirkonna hea koostöövaim ning ettevõtluskliima. KTT tootmise koondumine teadusparki Kuna targad ja võimekad inimesed väärtustavad elu-ja töökeskkonda,siis asuvad uurimisüksused väljaspool suurlinna kultuuriliselt ja sotsiaalselt hea keskkonnaga väikelinnades,kus on hea transportgeograafiline asend ja kaunis loodus.Vajalik on väike territoorium,et spetsialistid saaksid vajadusel kohe kohtuda ning vaja on ettevõtlikke inimesi ja struktuure,kes aitaksid muuta teadmise tooteks.
annaabi.ee 
