saadud materjal. Sulamid on enamasti küllaltki ühtlase koostisega- silmaga vaatlemisel või ka lihtsamate mikroskoopide abil ei ole võimalik nende koostisosi üksteisest eritada. Argielus on tuntuimad sulamid teras ning malm (nende põhikoostisosa on raud), pronks (vase ning tina sulam), messing ehk valgevask (vase ning tsingi sulam) ja paljud teised. Erinevalt keemilistest ühenditest on sulamite koostist võimalik varieerida, lisades sulatamisel segusse mõnda koostiselementi rohkem, mõnda vähem. Sel teel saab varieerida ka sulami omadusi. Mõnede sulamite omadused on koostismetallide omadustega võrreldes vahepealsed- näiteks tihedus. Mitmete omaduste poolest võivad aga sulamid koostismetallidest erineda ning on paljudel juhtudel kasutamiseks sobivamad. Sulamid on enamasti paremate mehhaaniliste omadustega (kõvemad, tugevamad, kulumiskindlamad) kui vastavad puhtad metallid. Sageli on nad ka keemiliselt vastupidavamad.
radioaktiivsuse.(8)Oma töö eest sai ta 1903. aastal Nobeli füüsikaauhinna.(5) Kõik Vismutist suurema prootonite arvuga elemendid on radioaktiivsed. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Tuntakse kolme radioaktiivset lagunemis rida: · Tooriumi rida · Uraani rida · Aktiiniumi rida (6) Radioaktiivsete ainete eripäraks on asjaolu, et vastava aine üks või mitu koostiselementi on radioaktiivsed, mis kiirgavad kiirgust ning mille lagunemisel tekivad uued keemilised elemendid. Radioaktiivsed elemendid kiirgavad radioaktiivsel lagunemisel välja mitmesuguseid osakesi. Kõik radioaktiivsed elemendid tekitavad lagunemisel heeliumi. Ajalooliselt on neist tähtsamad -, - ja - kiirgus, kusjuures nende elementide aatomid muutuvad ise uute keemiliste elementide aatomiteks. lfakiirguse osake (-kiirgus) kujutab endast heeliumi aatomi tuuma.(15)
annaabi.ee 
