Eesti muusika ajalugu
Võib arvata, et uuemat moodi laulud ja uuem euroopalik muusikakultuur hakkas maarahva ellu
tungima ajapikku, ehk kusagilt 17. sajandist mõisaelu vahendusel. See oli aeg, mil lihtrahva elus
toimusid suured muudatused. Koos kõrtside ja viinapõletamisega tuli ka uus lõbutsemiskultuur, mis
ei pidanud niiväga lugu enam vanadest rituaalidest.
Tulid paaristants ja uued rahvapillid ning seda võikski lugeda ka maarahva muusikakultuuri
moderniseerumise alguseks. Koostantsimine tahtis kindlamini rütmistatud muusikat ja ka valjemaid
pille. Nii tulidki rahvusvahelised tantsud – polkad, valsid, reinlendrid ja muud, mis vahetasid
ajapikku välja vanema laulmise järgi tantsimise, mis toimus ringis või veelgi varem ilmselt ka
üksinda. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel,
ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest
näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival.