t T= N 2) Võnkesagedus ajaühikus sooritatav täisvõngete arv 1 N f- võnkesagedus f= = T t 3) Hälve võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist (m) (tähis- x) 4) Võnkeamplituud maksimaalne hälve eks suurim kaugus tasakaaluasendist (m) (tähis- x0) Harmooniline võnkumine Harmooniline võnkumine võnkumine, mida saab kirjeldada siinus- või koosiinusfunktsiooni abil Faas siinusfunktsiooni arguendiks olev suurus (tähis- ) (ühik- rad) =t rad w- nurksagedus ( ¿ s Võnkumise graafik näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast; annab infot keha kiiruse muutumise kohta (liikumisgraafiku tõus) Võnkumise käigus toimub pidev energia muundumine. Võnkumised looduses ja tehnikas Võnkumised meie ümber Haavalehtede värisemine on puule kasulik
Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust, mis on määratud kui ajaühikus tehtud töö. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida keha võib omada mingite säilivate jõudude ületamisel tehtud töö arvel ja sõltub keha asendist. Perioodilised liikumised Pöörlemssageduseks nimetatakse ühtlaselt pöörleva keha poolt ajaühikus sooritatud pöörete arvu. Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse võnkumist, mille ajasõltuvus on väljendatav siinus- või koosiinusfunktsiooni abil. Vabaks võnkumiseks ehk omavõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub ainult võnkumapanevate jõudude mõjul ja mis ei ole häiritud muudest jõududest. Sundvõnkumiseks nimetatakse perioodiliselt muutva välisjõu mõjul toimuvat võnkumist. Resonantsiks nimetatakse sundvõnkumise amplituudi järsku suurenemist võnkesüsteemile mõjuva sundiva jõu sageduse kokkusattumisel süsteemi omasagedusega.
annaabi.ee 
