Alternatiivsed energiaallikad (essee)
Hüdroenergiat kasutatakse tänapäeval eelkõige elektrienergia
tootmiseks hüdroelektrijaamades, kuid kasutatakse ka vesiveskeid. Hüdroenergia
salvestamiseks kasutatakse veehoidlaid ja hüdroakumulaatoreid. Kõige lihtsam on
kasutada jõgede hüdroenergiat. Hüdroenergia eelisteks fossiil- ja tuumaenergia ees on
pidev taastuvus, muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur (kuni 90%).
Hüdroelektrijaamad on hästi reguleeritavad, kiiresti käivitatavad ja sobivad süsteemi
koormustippude katmiseks. Hüdroelektrijaamade tööga ei kaasne saasteainete teket.
Puudusteks võiks pidada suurt materjalimahukust, kallist hinda, maa-alade
üleujutamist ja mõju ökosüsteemidele. Eesti asub hüdroenergia varude poolest
küllaltki ebasoodsates oludes. Enamus jõgesid on väikese languga ja vähese veega.
Eesti jõgede aastane potentsiaal kogutarbimisest jääb väga väikeseks. ("Alternatiiv- ja
väikeenergeetika" Tartu 1997)
Küllaltki uus nähtus on soojuspumbad