Elektriliste koormuste arvutamine Üheks oluliseks ülesandeks elektrivarustuse ja objektide elektrifitseerimisel on elektriliste koormuste määramine. Tuleb määrata nii tootmiseks vajalikud koormused kui ka elukondlikud elektrikoormused. Koormuste määramisel tuleb arvestada nii olemasolevate kui ka lisanduvate võimsustega ja nende üheaegsusteguritega. Elektriliste koormuste määramiseks saab kasutada kas teada olevaid üheaegustegureid, või koostada projekteeritava objekti ööpäevased ja aastased koormusdiagrammid. Koormusgraafikute koostamise meetod on kasutatav kui on olemas objekti ööpäevased ja aastased tehnoloogilised kaardid. Arvutuslikuks koormuseks võetakse poole tunni maksimaalne koormuse väärtus. Kui esineb lühiajalisi koormusi kestusega alla poole tunni, siis vastav ekvivalentne poole tunni maksimaalne koormus leitakse järgmise valemiga:
reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa. On kaks superpositsiooni pritsiipi, mis on olulised plastmaterjalide käitumise prognoosimisel einevate katsetingimuste korral. Üheks on ,,Aja Temperatuuri Superpositsiooni Pristsiip" või WLF võrrand. See kirjeldab ekvivalentsuse muutusi sõltuvalt ajast ja temperatuurist. Teiseks on Boltzmanni printsiip, mis kirjeldab materjali reageeringut erinevate koormuste, pingete ajaloost. Ludwig Boltzmann oli kuulus Austria füüsik, kes sai kuulsaks oma panuse andmisega statistilise mehaanika ja statistilise termodünaamika valdkonda. Tema nime kannab ka füüsikas tuntud Boltzmanni konstant. Viskoelastsetel materjalidel avalduvad viskoossed ja elastsed omadused erineval moel, sest viskoelastsete materjalide sisepingete funktsioon ei ole ainult hetkeline deformatsioon, vaid sõltub ka varasematest deformatsioonidest
; · kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooni- nõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kriteeriumidele; · koormusjuhtum (ingl.k. load case): kokkusobivad koormusvariandid, deformatsioonid ja ebatäpsused, mis võetakse arvutustes vaadeldaval juhul (kvalitatiivselt) arvesse; · koormuskombinatsioon (ingl.k. combination of actions): arvutus- koormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvutamisel piirseisundis mitme koormuse üheaegsel mõjumisel; · koormusvariant (ingl.k. load arrangement): liikuva koormuse asendi, suuruse ja suuna fikseering; Projekteerimise alused 10 · piirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon enam ei täida talle ettenähtud funktsioone; · projekteeritud kasutusiga: oletatav ajavahemik, mille kestel konst-
2.3. Juhtide soojenemine voolukoormusel 9 2.4. Koormusgraafikud 10 2.5. Arvutuslik koormus 11 2.6. Koormuste keskpunkt 12 2.7. Vimsuse kaod 13 2.8. Elektrienergia kaod. 15 2.9
kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt = Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul. Põhilised meetodid koormuste arvutamiseks võib jagada kahte gruppi: 1) võimsus leitakse ühendusvõimsuse korrutamisel teguriga, mis on väiksem ühest Parvutuslik = k1 Pü kus k1<1. 2) võimsus leitakse lähtudes keskmisest tarbitavast võimsusest Parvutuslik = k 2 Pkeskmine kus k2>1 või Parvutuslik = Pkeskmine + - statistiline meetod, kus arvestab koormuse maksimaalhälvet.
kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul. Põhilised meetodid koormuste arvutamiseks võib jagada kahte gruppi: 1) võimsus leitakse ühendusvõimsuse korrutamisel teguriga, mis on väiksem ühest Parvutuslik k1 Pü kus k1<1. 2) võimsus leitakse lähtudes keskmisest tarbitavast võimsusest Parvutuslik k 2 Pkeskmine kus k2>1 või Parvutuslik Pkeskmine - statistiline meetod, kus arvestab koormuse maksimaalhälvet.
· ajutised ajutised tingimused näiteks ehituse ja remondi ajal · erakordsed tulekahju, kokkupõrke või lokaalse purunemise tagajärjel jms. Koormusjuht selle moodustavad füüsikaliselt kokkusobivad, samaaegselt mõjuvad koormusvariandid. Koormusvariant on määratud koormuse asendi, suuruse ja suuna väärtusega vaadeldaval hetkel. Koormuskombinatsioon samaaegselt mõjuvate üksikkoormuste kogum. Piirseisundi kontrollimisel määratakse konstruktsioonis koormuste mõjul tekkinud sisejõudude, pingete, paigutiste jm arvväärtused. Seejuures võetakse arvesse kõigi kombinatsioonis samaaegselt mõjuvate koormuste mõju. Iga koormuskombinatsioon peab sisaldama püsikoormust ja sellele lisaks kas domineerivat muutuvkoormust või erakordset koormust. Kandepiirseisundi koormuskombinatsioonid: · Alaliste või ajutiste arvutusolukordade koormuskombinatsioonid G. j Gk . j "+" P P"+" Q.1Qk .1"+" Q.i 0.i Qk .i , kus
regulaarsed muutused, milleks on ööpäeva-, nädala- ja aastasisesed perioodilisused, trend ning koormuse iseloom erandpäevadel; temperatuurisõltuvus, mille osakaal on näiteks elekterkütte korral küllaltki suur. Mudelis arvestatakse temperatuurisõltuvuse inertsi, mittelineaarsust ja ajalisi muutusi; sõltuvus talitlusparameetritest, mis avaldub koormuse pinge ja sagedustundlikkusena; juhuslikkus, mis on eriti märgatav väikestes, jaotusvõrgu koormustes. Selliste koormuste ruuthälbe suhe matemaatilisse ootusesse on suhteliselt suur. Ka võib väikestes koormustes esineda suuremaid kõrvalekaldeid, mis ei sobi kokku normaaljaotusega; juhitavus. Koormust juhitakse enamasti kaudselt elektritariifide abil. Esineb ka otsest juhtimist elektrivõrgu operatiivpersonali poolt. Juhitavuseks võib lugeda põhivõrgu sõlmekoormuste muutusi, mis on tingitud ümberlülitustest jaotusvõrgus. 3.Koormuse põhilised seaduspärasused
= = 52,359 52,4rad / s Mi = 60 M1=133,6Nm M2=152,67Nm M3=126,34Nm M4=140,46Nm 3.2 Leian võlli tasakaalutingimusest pöördemomendi M5 M = 0; M 1 + M 2 + M 3 + M 4 + M 5 = 0 M5=-M1-M2-M3-M4=-553,07Nm (seega M5 pöördemoment on vastassuunaline teistele pöördemomentidele) 3.3 Koostan väändemomendi T epüüri Joonis 3.1 arvutusskeem Koormuste ehk punkt-pöördemomentide arv=5 Väändemomendi epüüri koostamise jaoks vajalike lõigete arv=4 Lõige 1 M =0 T1=M1=133,6Nm(+) Lõige 2 M =0 T2=M1+M2=286,27Nm(+) Lõige 3 M =0 T3=M1+M2+M3=412,61(+) Lõige 4 M =0 T4=M4=140,46Nm(-) Joonis 3.2 väändemomendi epüür Tmax=412,61Nm 3.4 Määran võlli läbimõõdu tugevustingimusest (ümardades tulemuse 5 millimeetrini)
Täida lüngad õigete arvudega. 1 kN on______N. 1 kg mõjub maale jõuga______N. 1 N mass maapinna lähedal on______kg ehk______g. 1 kN mass maapinna lähedal on______kg ehk______t. 1 tonn ehk______kg tekitab maapinna lähedal jõudu______kN ehk______N. Jõud võib mõjuda kehale mitmel erineval viisil - punktkoormuse ja lauskoormusena. Tegelikkuses mõjuvad kõik jõud kehale läbi kuitahes väikese pinna, kuid meaahikas kasutatakse lihtsustusi et kirjeldada koormuste mõjumist. Nii näiteks kasutatakse lihtsustust - punktkoormus. See tähendab, et jõud on rakendatud keha mingisse punkti. Ideaalolekus tähendaks see seda, et see mõjuks nagu imepeene noatera otsa kaudu, mis pole aga teatavasti reaalne. Joonistel kujutatakse punktkoormust noolena. Lauskoormus jaguneb omakorda erinevateks mõjumise viisideks. Esiteks on joonkoormus ehk jõu jagunemine joonele. Seda kasutatakse näiteks talade
"Varras" "Massiivkekeha" Alus "Koorik" ("Plaat") Joonis 1.4 1.3. Konstruktsioon ja selle koormused 1.3.1. Koormuste liigid Konstruktsiooni koormused on kahte liiki (Joon. 1.5): Surutud detail Detaili koormused Surve Spindel Aktiivne koormus Detail Detail
................................................................. 11 2.3 Koormused ..................................................................................................................... 13 2.3.1 Määratlused ............................................................................................................. 13 2.3.2 Normkoormused ...................................................................................................... 13 2.3.3 Muutuvate koormuste esindussuurused .................................................................. 13 2.4 Materjalide omadused .................................................................................................... 14 2.5 Arvutusmudelid ja skeemid ............................................................................................ 14 2.6 Osavarutegurite meetod.................................................................................................. 14 2.6
Kui elektrivoolu saaks isiksustada Alalisvooluga on kindlalt tegemist mehega. On kindel suund ja tugevus ning see ajas ei muutu. Vahelduvvool on siis naine. Nende suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolul on eelised nagu ka naisel. Vahelduvvoolul on jõuahelad kontaktivabad, lihtne muundada, lihtsam, odavam. Samas on ka naise elu lihtsam ja odavam. Aga on ka probleeme. Pingekvaliteedi tagamine keerukas mittelineaarsete koormuste korral. Ka naistega on raske vahel suhteid hoida. Kokkuvõtteks on alalisvool ja mehed lihtsamad kui vahelduvvool ja naised, sellepärast esimisest mainitust saigi ainult kaks rida ja teisest ülejäänud.
mentidega. • ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 3 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1.2 MÄÄRATLUSI • Piirseisund (konstruktsiooniline) /(structural) limit state/ − seisund, mille ületamisel konstruktsioon ei vasta enam projekti nõuetele (s.t ei täida ette- nähtud funktsioone). Projekteerimine peab tagama, et koormuste, materjali omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslike väärtuste puhul piirsei- sundeid ei ületata. • Kandepiirseisund /ultimate limit state/− − purunemise või muu konstrukt- sioonilise vigastusega (ülemäärane deformatsioon, ümberkukkumine, välja- nõtke jne) seonduv täieliku töövõime kaotuse seisund, mis võib ohustada inimesi. Üldiselt vastab ta konstruktsiooni või tema elemendi maksimaalsele
Tekivad normaalse kehahoiaku häirumisel Saavad alguse vestibaulaaraparaadi otoliitaparaadi retesptoritest, kaelalihaste proprioretseptoritest, kere naharetsptoritest, silma võrkkesta retseptoritest Statokineetilised asendirefleksid Tekivad keha aktiivsel või passivsel ümberpaiknemisel ruumis Refleksid, mis tekivad keha pöörlemisel – pöörlemisrefleks Pea ja silmade nüstagm Refleksid, mis tekivad keha kulgliikumisel Liftirefleks Maandumisrefleks Füüsiliste koormuste mõju peaajule Liikumise ajal võib aju verevarustus puhkeolekuga võrreldes suureneda kuni 30%. Dünaamilisel tööl aju verevarustus suureneb, staatilisel tööl jääb muutumatuks. Staatiline koormus, näiteks raskuste tõstmine, võib üldvereringe mahtu suurendada. Ideomotoorne tegevus ka kiirendab aju lokaalset verevarustust. Füüsiliste koormuste mõju peaajule Aju glükoosivahetus liikumise ajal ei kiirene, pigem aeglustub.
puudulik töökindlus ja/või ebaökonoomsus) arvutustöö Arvutusskeemi koostamine (lihtsustuste hulk) on kogemuslik!! 2.2. Pikikoormuse mõju vardale Deformatsioon = detaili (tarindi, keha, Elastsus = materjali omadus koormuse varda) kuju ja mõõtmete muutus vähenedes taastada detaili esialgsed kuju (koormuste mõjudes) ja mõõtmed (osaliselt või täielikult) Enamus konstruktsioonimaterjale (teras, alumiinium, puit, betoon, jne) loetakse koormuse teatud piirides täielikult elastseteks (s.o. kehtib Hooke'i seadus) . Klassikaline tugevusõpetus käsitleb vaid elastseid deformatsioone 2.2.1. Pikideformatsioon Sirge ja ühtlane varras on tõmmatud koormusega F (Joon. 2.2):
Ühtlane sirge varras on konstruktsioonielement mille üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ja ta on sümmeetriline oma risttelje suhtes. 8. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? Igale jõule mõjub vastandjõud, mille vektor on esimesega vastassuunaline.Aktiivne jõud on tavaliselt inimese poolt tekitatud, reaktiivne jõud tekib kehal või kehade süsteemil vastureaktsioonina aktiivsele jõule.(tavaliselt toereaktsioon) 9. Millised on detaili koormuste kolm võimalikku allikat? Elementide omakaal, inertsijõud (omakaalust tingitud koos pöörlemise või mitteühtlase liikumisega), teistelt kehadelt tulevad jõud ja momendid (otseselt, sidemete või jõuväljade kaudu). 10. Kirjeldage staatilist koormust! Staatiline koormus - ajas muutumatu või aeglaselt muutuv. 11. Kirjeldage dünaamilist koormust! Dünaamiline koormus - muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus) 12. Milleks on vaja koormusi taandada?
tekitab hiljem veelgi suuremat väsimust. · Kõige suuremaks ohuks energiajoogi puhul peetakse kõrget kofeiinisisaldust. Kofeiin võib tekitada ärevust, murelikkust, aga ka väga tõsiseid südamehäireid. Spordijoogid: · Spordijoogi kasutamine tagab organismi vedelikukaotuse vajaliku taastamise. · Spordijooki tuleks juua nii enne koormust, selle ajal kui peale kehalist pingutust. · Spordijooki võiks kasutada ainult üle 45min kestvate kehaliste koormuste puhul, et taastada organismi vedelikubilanss, energiavarud ja mineraalaainete sisaldus. Võrdlus: · Tihti aetakse omavahel segi energiajook ja spordijook. · Spordijook sisaldab kahte iseloomulikku komponenti süsivesikuid energiaallikana ja elektrolüüte higiga kaotatud mineraalainete korvamiseks. · Energiajook sisaldab aga kofeiini, mis soodustab vee eritumist organismist ja tõstab vererõhku.
Valitud detaili joonis Stantsimise viis Väntpress Stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Energia saadakse elektrimootorilt, mis kantakse väntvõllile, mis paneb omakorda liikuma liuguri. Tooriku deformeerimine toimub liuguri allaliikumisel. Kuna sama detaili saab valmistada ka sellise seadmega nagu stantsimisvasar, siis tooks välja väntpressi eelised : · Stantsiste suurem täpsus · Suurem tootlikkus · Koormuste väiksem dünaamilisus · Väiksemad stantsikalded Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt (6), energia kantakse üle kiilrihmülekande (7), võlli (8) ja hammasülekande (9) nind siduri (10) abil väntvõllile
Keevisõmbluste ja liidete tüübid ja soovitusi nende valikuks 1.1. Keevisliidete klassifitseerimine ja põhitüübid (vt. lisamaterjal internetis leon.3.4.est) 1.1.1 Põkk ja nurkõmblused. Põhiliited Joon.1.1 Põhiõmblused ja liited 1.1.2Liigitus koormuste järgi - Jõuliited Võtavad vastu nii teljesuunalisi kui ka paindemomendist tingitud koormusi. Nõue:liide põhimaterjaliga võrdtugev - Kinnitusliited Ühendab põhiliselt detailid nurkõmblustega(T ja I-talad staatilistel koormustel. Saab kasutada osaliselt läbikeevitatud õmblusi. Madalamad kvaliteedinõuded8tase C või D). Harva kasutatakse läbikeevitatud V ja K liiteid ja juure avamisega. - Sideliited Annab konstruktsioonile jäikuse ja väldib osade omavahelist liikumist(side ja
siis tuleb hakata süsteemikindlalt harjutama. Vähemalt kolm korda nädalas tuleks sel juhul leida kolmveerand tundi. Kui aga seame sihiks organismi adaptiivsuse tõhustamise ja seekaudu tervisevaru suurendamise, tuleb hakata treenima selle sõna otseses mõttes. Muidugi ei tähenda see tippsportlase simuleerimist. Koormused jäävad suuresti erinevateks. Kuid tippsportlaselt tuleb laenata treeningu korralduse printsiibid: süstemaatilisus, treeniva toimega koormuste kasutamine, koormuste järk-järguline suurendamine. Olulisteks erinevusteks tippsportlasest on hoidumine treeningu forsseerimisest, tagasihoidlikkus koormuse tõstmisel, treenivate koormuste (reeglina ulatuvad 70-100%-ni võimetest) rohke vaheldamine säilitavate koormustega (50-70% võimetest). Kust võtta aega ? Ööpäevas on 24 tundi. Sellest tuleb osa jätta une tarbeks, mõni tund kulub ka toidumure tarbeks, samuti liiklemiseks kodu-töökoht-kodu ja muudes suundades. Ikkagi jääb järgi
lubimördist kuna tsement kui peen materjal takistab süsihappegaasi pääsu segusse ja lubi ei kõvene. Liimid Viimasel ajal kasutatakse müüriladumisel ka mitmesuguseid liime. Mördi koostis on liimaine,peenliiv, plastifikaator ja vesi. Sellise mördiga võib saada väga õhukesi vuuke. 6.Müürituse töötamine - põhimõtteline lähenemine Müüritus töötab alati mingi konstruktsiooni osana, kusjuures tema töötamise all me mõtleme tema poolt kõikvõimalike koormuste vastuvõtmist. Võimaiike koormuste diapasoon on väga suur mitmesugused koormused rakendatud jõududena, ilmastiku mõju, soojuskoormus, keemilised mõjud jne. Kõikide nende koormuste puhul peab müüritis suuremal või vähemal määral (lühema või pikema aja jooksul) olema ekspluatatsiooni kõlbulik ja täitma temale pandud ülesannet. Müürituse töötamine survele on üks tema põhilisi ülesandeid. Olles hoonete
b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase p joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest Tugi Punkt- p = F/b. koormus Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt INP-profiiliga üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede tala vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi F eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogist.
9. Mis on sitkus? Materjali võime purunemata taluda koormust 10. Mis on omane sitkele purunemisele? Prao arenguks kulutatakse palju energiat 11. Mida tähistab T50? Temperatuuri, millal purustatud katsekeha murdepinnast 50% on kiuline, sitkelt purunenud 12. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90? Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril 13. Millised lahendused suurendaksid konstruktsiooni jäikust? Koormuste vähendamine 21. Mis toimub vardaga, kui vardas olevaks pingeks võtta eelmises ülesandes arvutatud pinge ning varda tõmbediagramm on järgmine. Varras deformeerub elastselt
SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ............................................................... 7 1.4.2 Elektritarbimise prognoosimine........................................................ 7 1.4.3 Elektritarbimise prognoosi meetodid ................................................ 8 1.4.4 Prognoosimine puuduliku informatsiooni tingimustes ................... 12 1.4.5 Koormuste prognoosimine ...
Minimaalne sagedus oleks ca 2, 3x päevas (tippsportlased), kuid sel juhul on vajalik erineva iseloomuga treeningud. 1. Kiirus 2. Anaeroobne võimekus 3. Aeroobne vastupidavus Kohanemisreaktsiooni väljakujunemisega kaasneb superkompensatsiooni ulatus · Koormuste pideva suurenemise vajadus Mida suurem on treenitus, seda väiksem on hüppeline areng kehalise töö võime puhul. Suurte koormuste vaheldumine "akumuleerimise" etappidega Eriti vajalik on selline treeningviis nt tippsportlastel.
siis tuleb hakata süsteemikindlalt harjutama. Vähemalt kolm korda nädalas tuleks sel juhul leida kolmveerand tundi. Kui aga seame sihiks organismi adaptiivsuse tõhustamise ja seekaudu tervisevaru suurendamise, tuleb hakata treenima selle sõna otseses mõttes. Muidugi ei tähenda see tippsportlase simuleerimist. Koormused jäävad suuresti erinevateks. Kuid tippsportlaselt tuleb laenata treeningu korralduse printsiibid: süstemaatilisus, treeniva toimega koormuste kasutamine, koormuste järk-järguline suurendamine. Olulisteks erinevusteks tippsportlasest on hoidumine treeningu forsseerimisest, tagasihoidlikkus koormuse tõstmisel, treenivate koormuste (reeglina ulatuvad 70-100%-ni võimetest) rohke vaheldamine säilitavate koormustega (50-70% võimetest). Kust võtta aega? Ööpäevas on 24 tundi. Sellest tuleb osa jätta une tarbeks, mõni tund kulub ka toidumure tarbeks, samuti liiklemiseks kodu-töökoht-kodu ja muudes suundades
Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogist. Vajalikud etapid: 1. Koostada valitud mõõtkavas arvutusskeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Arvutada toereaktsioonide väärtused; 3. Koostada valitud mõõtkavades paindemomendi M ja põikjõu Q epüür; 4
Tugi Punkt- Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = c = a/2. koormus Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. INP-profiiliga Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt tala F üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib Tugi võtta nt Ruukki tootekataloogist.
Monoliitsed vahelaed valatakse kohapeal raudbetoonist. Monoliitraudbetoonist lae eeliseks paneelide ees on, et ruumide kuju ja suurus ei sõltu paneelide nomenklatuurist. Samuti on monoliitne lagi monteeritavast jäigem ja kapitaalsem. Kuid monoliitse lae ehitamine on tunduvalt töömahukam. Vajalik armatuurterase kogus ning vahelae vajalik kõrgus määratakse kindlaks tugevusarvutustega. Konstruktsiooni tüüp valitakse vastavalt kaetava pinna suurusele, koormuste suurusele, tugede olemasolule, iseloomuleja vahekaugusele, ökonoomsust ning eriosade (küte, ventilatsioon, kanalistasioon) lahendust silmas pidada. TERASTALADEL VAHELAG Terasest vahelagede ehitamine on üldjuhul mittekasutatav nende suure tuleohtlikkuse pärast. Kasutatakse mõnikord tööstusehituses tehniliste korruste ja platvormide vahelagede moodustamiseks. Terastalade kandeelemendiks on terastalad. Koormuse kandmiseks laelt
Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Samuti võrreldes vasaratega on pressi eelisteks paremad automatiseerimisvõimalused ja kuni kahekordselt suurem tootlikkus, koormuste dünaamilisus on oluliselt väiksem, mis võimaldab kasutada suurema kulumiskindlusega kuid hapramaid stantsimaterjale. Puudusteks on aga pressi märgatavalt suurem hind stantsimisvasaratega võrreldes. Samuti deformeerimisjõudu ei saa reguleerida mistõttu ei ole võimalikud mitmed vasaratel toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid.
Ühtlaselt jaotatud lauskoormust esineb praktikas väga harva. Näidetena vedelikumahutid, puistematerjalide hoidlad. Enamasti on koormused siiski ebaühtlaselt jaotunud või esitatavad punktkoormustena. Samuti ei tekita ühtlaselt jaotatud lauskoormus plaadis tõmbepingeid ja võib viia eksitavate tulemusteni plaadi konstruktsiooniarvutustes. Praktikas on sellised juhtumid üsnagi levinud. Üldjuhul piirdutakse põrandale tulevate koormuste kirjeldamisel ühtlaselt jaotatud lauskoormusega ning tegelike koormusskeemide valik tehakse projekteerija poolt eelnevatele kogemustele tuginedes. Punktkoormused, mida mõõdetakse KN või N on ühed koormustest, mis sageli määravad põrandakonstruktsiooni. Betoonpõrandatele kõige sagedamini mõjuvad punktkoormused on riiulijalad. Tänapäeval on riiulisüsteemid väga kõrged ja mahutavad palju kaupa ning on tavaline kui ühele riiulijalale rakendub 60KN punktkoormus
Kuidas vertikaalne armatuur tugevdab müüritist? Vertikaalrmeerimist kasutatakse konstruktsioonis tekkivate tõmbepingete vastuvõtmiseks. Tõmbepinged võivad tekkida ekstsentrilisest koormusest. Vertikaalarmeerimist võib kasutada ka tsentrilisel survel saledate elementide puhul (kasutatakse põhiliselt armeeritud südamikku), kui põikarmeerimine ei anna tulemusi. Kahekihilise müüritise töötamise üldised põhimõtted. Koormuste vastuvõtmine ja kihtide sidumine. Mitmekihilise kergseina puhul tuleks määrata igale kihile langev koormus ja iga kihi kande- võime NRd vastavalt avaldisele. Kui mitmekihilises kergseinas on ainult üks kiht vertikaalselt koormatud, siis tuleks määrata seina kandevõime selle kihi arvutusliku ristlõike järgi, kihi arvutuslik paksus saleduse määramiseks leitakse avaldisega. Vooderdatud seina, mille sidemed tagavad kihtide koostöö vertikaalkoormuse vastuvõtul,
vigastamise oht liite saamisel pressimisega. KEERMESLIIDE- Lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Tunnus- keermestatud elementide olemasolu. Tööpõhimõte- liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Eelised- On mugav koostada ja lahti võtta, Standartsete komponentide valik lai, Madal maksumus. Puudused- Lukustamise vajadus tsükliliste koormuste korral, Suur pingekontsentraatorite hulk. Keerme põhielemendid- Profiil, profiilinurk, profiili kõrgus, samm, välis-, kesk- ja siseläbimõõt. Keerme profiilid- Kolmnurkkeere, trapetskeere, ruutkeere, ümarkeere. Kolmnurkkeerme liigitamine- Meeter-, toll- ja torukeere. Spiraalpuuri läbimöödu arvutamine- puur= Dnim keerme- s= puuri läbimõõt Varda läbimõõdu arvutamine tikkpoldi valmistamiseks konkreetse meeterkeerme alla v= Dnim keerme- s/10= varda läbimõõt.
2. Stantsimisviisi ja stantsimisseadme valik Stantsi tüübiks valin lahtise ehk kraadisoonega stantsi. Kraadisoone abil ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see tagab ka stantsisüvendi hea täitumise. Stantsimisseadmeks valin väntpressi. Väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem kui vasarstantsimisel. Võrreldes vasaratega on pressi eelisteks ka paremad automatiseerimisvõimalused, kuni kahekordselt suurem tootlikkus ning koormuste dünaamilisus on oluliselt väiksem. Puudusteks on pressi kõrgem hind ja deformeerimisjõu mittereguleeritavus. 3. Väntpressi põhimõtteskeem ja kirjeldus Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel (Joonis 2). Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehhanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindadel 2 asuvale liugurile 3.
Ruutvarras Ümar seega Ümar on polaarkoordinaat; - suhteline nihkedeformatsioon mingis punktis K jäigem 10.2. Mis on suhteline väändenurk? 10.12. Kui palju muutub ühtlase täisümarvarda väändenurk, kui kõigi koormuste väärtusi vähendada kaks korda? = varda pikkusühiku kohta tulev väändenurk 10.13. Kui palju muutub ühtlase täisümarvarda väändenurk, kui läbimõõtu 10.3. Mille poolest erinevad pikkedeformatsioon ja väändedeformatsioon? suurendada kaks korda? Vaata Eelmised kaks 10.14. Miks mitteümarvarraste väänet ei saa käsitleda klassikalise 10.4. Mis on materjali nihkemoodul
{ M 21,9 f 2= = =104,29 ≈ 104,3 N 1,5 R2 1,5∗0,140 Suure rihmaratta rihmade jõud: F 2=2,5 f 2=2,5∗104,3=260,75 ≈ 260,8 N Rihmarataste painutavate koormuste leidmiseks liidan vastavate rihmaratastele mõjuvad jõud. Väiksema rihmaratta painutav koormus: FA=F1+f1=208,6+521,5=730,1 N Suurema rihmaratta painutav koormus: FB=F2+f2=104,3+260,8=365,1 N
Teooria küsimused Pinnakoormus - koormus, mis mõjub pinnale, Joonkoormus koormus, mis mõjub pikkusühikule, Koondatud koorumus koormus, mis idealiseeritult mõjub ühte punkti Normkoormused - Tavaliselt moodustub koormus alalisest ja muutuvast koormusest. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel on muutuva koormuse osatähtsus väike. Arvutuskoormused saadakse normkoormuste korrutamisel osateguriga. Koormuste osavarutegurid (valem : Xd = Xk / M - kus M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja toestuskategooriast) Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis - 1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingumus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeruv ja stabiliseeruv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemedi või liite purunemisega (va
..............................................................................................5 1.3.1. Kasuskoormus [3].....................................................................................................5 1.3.2. Lumekoormus [4]......................................................................................................6 1.3.3. Tuulekoormus [5]......................................................................................................6 2. KOORMUSTE ARVUTUS....................................................................................................7 2.1. Tuulekoormuse arvutus [5]..............................................................................................7 2.1.1. Algandmed [5]...........................................................................................................7 2.1.2. Tuulekiiruse arvutus [5]......................................................................................
009mm THS.vv TH.sv TS.sv 0.023mm ITH L0 ITS m5 Joonised a) Laagrisõlm Joonis 1. Laagrisõlme joonis b) Laagriistude toleerimise skeem Välisvõru Joonis 2. Välisvõru tolereerimise skeem Sisevõru Joonis 3. Sisevõru tolereerimise skeem Laagriistude kasutamisest masinaehituses Laagriiste kasutatakse masinaehituses väga laialdaselt, sisuliselt kõikjal üldistes mehhanismides, kus võll toetub laagrite kaudu korpusele. Nende eesmärgiks ongi koormuste ülekandmine seadme kerele või raamile. Konkreetsemalt võttes kasutatakse näiteks reduktorites, käigukastides, auto või mis iganes muu ratastel liikuva masina või seadme ratastes jne. Joonis 4. Laagriistud käigukastis Joonis 5. Laagriist jalgratta rummus Joonis 6. Laagriist auto rattasüsteemis
f varda telje maksimaalne läbipaine, [m]; v varda telje läbipaine mingis varda telje punktis (v < f), [m]; varda elastse joone puutuja tõusunurk mingis elastse joone punktis, [rad]. Joonis 11.1 Elastne joon on kõver, mille kuju ruumis sõltub koormuste väärtustest ja mõjusuundadest, materjali elastsetest omadustest ja detaili geomeetrilisest kujust ning mõõtmetest. Tasapinnalise paindeülesande korral on detailil üks elastne joon. Ruumilise paindeülesande korral on detailil elastne joon kummaski kesk-peatasandis (kaks elastset joont). 11.2. Ühtlaselt painutatud ühtlane varras 11.2.1. Painde põhivalem
Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Samuti võrreldes vasaratega on pressi eelisteks paremad automatiseerimisvõimalused ja kuni kahekordselt suurem tootlikkus, koormuste dünaamilisus on oluliselt väiksem, mis võimaldab kasutada suurema kulumiskindlusega kuid hapramaid stantsimaterjale. Puudusteks on aga pressi märgatavalt suurem hind stantsimisvasaratega võrreldes. Samuti deformeerimisjõudu ei saa reguleerida mistõttu ei ole võimalikud mitmed vasaratel toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid.
Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga materjalide suurt kulu ja konstruktsiooni massi tõusu. Lõiget, mille jaoks varutegur on kõige väiksem, nimetatakse ohtlikuks lõikeks. Minimaalselt ajalikku varutegurit nimetata kse nõutavaks varuteguriks ning tähistatakse [S]. Nõutava varuteguri väärtus sõltub materjali omadustest ja kvaliteedist, koormuste iseloomust ja nende määramise täpsusest, konstruktsioonide vastutusrikkusest j.t. Sitketele materjalidele valitakse [S] = 1,2 ... 2,5, habrastele aga [S] = 2 ... 5. Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse piirpinge ReH S ja nõutava varuteguri kaudu . 5.Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud.
Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga materjalide suurt kulu ja konstruktsiooni massi tõusu. Lõiget, mille jaoks varutegur on kõige väiksem, nimetatakse ohtlikuks lõikeks. Minimaalselt ajalikku varutegurit nimetatakse nõutavaks varuteguriks ning tähistatakse [S]. Nõutava varuteguri väärtus sõltub materjali omadustest ja kvaliteedist, koormuste iseloomust ja nende määramise täpsusest, konstruktsioonide vastutusrikkusest j.t. Sitketele materjalidele valitakse [S] = 1,2 ... 2,5, habrastele aga [S] = 2 ... 5. ReH Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse piirpinge ja nõutava varuteguri kaudu S 5. Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud.
3. Miks peab arvutuskeem olema optimaalse keerukusega? Keerukas on liiga Varda ristlõikepind = varda tasandiline lõige risti teljega: · ühtlane varras; · mahukas ja liigselt lihtsustatud= arvutustulemuste lai määramatus muutuva ristlõikepinnaga varras. 2.4. Mis on detaili deformatsioon? detaili (tarindi, keha, varda) kuju ja 1.8. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? mõõtmete muutus (koormuste mõjudes) · Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud) koormused, mida detail on ette 2.5. Milles seisneb materjali elastsus? materjali omadus koormuse vähenedes nähtud taluma oma otstarbest lähtuvalt; taastada detaili esialgsed kuju ja mõõtmed · Toereaktsioonid (= reaktiivsed jõud või koormused) tugede ja 2.6. Milliseid deformatsioone käsitleb Tugevusõpetus? Vaid elastseid
joonkoormus p = F/b. p Varuteguri nõutav väärtus on [S] Tugi Punkt- = 4. koormus Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi INP-profiiliga tala viimasele numbrile A. Tala F tugede vahekaugus a valida Tugi vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B
4. Koostada tugevustingimus ning arvutada täisvõlli ohutu F2 läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 5. Arvutada valitud läbimõõdu jaoks suurima paindepinge max ja suurima väändepinge max väärtus, joonestada ohtliku ristlõike paindepinge ja väändepinge epüürid ning kontrollida võlli tugevust; 6. Formuleerida ülesande vastus. Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5 D1 D2 D1 D2 D1 D2 D1 D2 D1 D2
Kandvate seinte ehitamiseks on võimalik kasutada Fibo plokke, mis on vähemalt 200 millimeetrit laiad. Kas tuleb kasutada Fibo3 või tugevamat Fibo5 plokki, jääb projekteerija otsustada. Tavalise eramaja ehitamiseks piisab Fibo3 plokist, kuid keerukad lahendused ja rohkem korruseid nõuavad tugevamat plokki. Lubatud on laduda nii õhkvahevuugiga kui täisvuugiga, kuigi vahelae all olevad viimased kaks plokirida soovitatakse suuremate koondatud koormuste tõttu laduda täisvuugiga. Nõnda kanduvad koormused seinale edasi paremini ning ühtlasemalt. Armeerimiseks kasutatakse bi-armatuuri, mida soovitatakse Joonis 12. Alates 200 mm paksusest seinast pannakse vuuki 2 bi- Paigaldada vähemalt igasse viiendasse vuuki. mis on võimeline kandma ka kappe ja riiuleid
2 Rihmaharude tõmbejõud Rihmarataste poolt võllile ülekantav moment M = (F f) R = (2 f - f )R = fR => ; F = 2f Suure rihmaratta rihmade jõud F1 = 2f = 2*390 = 780 N Väikese rihmaratta rihmade jõud F2 = 2f = 2*624 = 1248 N 2.2.3 Võlli painutavad koormused Suurema rihmaratta painutav koormus Väiksema rihmaratta painutav koormus 2.2.4 Võlli keskpeatasandite valik Koormuste komponendid telgedel y ja z Kuna = 160 ning ka jooniselt on loetav: ja.. 3. Võlli sisejõudude analüüs 3.1 Väändemoment Arvestatud ei ole laagrite höördemomente 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy (1) Varda toereaktsioonid y telje sihis Leitakse (tegelikkuses joonisega võrreldes vastupidise märgiga) Vastus tuleb negatiivne kuna rihmaratta A jõud mõjuvad zx tasapinna suhtes paralleelselt, kuid rihmaratta B jõud zx tasapinnast ülespoole. Leitakse
hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab *veresooned tugevnevad-võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule ja vähendab hilisemas elus ateroskleroosi ohtu *tugevnevad hingamislihased-võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda ühtlasi sealt rohkem välja suruda ehk kopsude ventilatsioon paraneb. Kopsumaht suureneb, samuti suureneb kopsualveoolide pindala, mis parandab oluliselt gaasivahetust. *paraneb lihaste toonus ja vastupidavus(mõõdukate koormuste puhul), aga kui harjutada suurte raskustega, siis lihased suurenevad. Treenides suureneb lihaste võime omastada hapnikku. (füüsiliste harjutuste tagajärjel toimuvad organismis järgmised muutused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkur ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel.) 8.Vananemise põhjused: *vananeme, kuna meie sees "tiksub" geneetiline kell, mis määrab elu pikkuse
annaabi.ee 
