sisend takistus, mis on kujuteldav sisend klemmide vahelise takistusena, mis koormab signaali allikat (Rsis=U1/I1). Tegelikult kujuneb tema väärtus terve rea elementide kogutoimena ja on küllalt hästi määratav, kas mõõtmise või arvutuse teel. Teiseks oliliseks parameetriks on väljundtakistus, mis on kujuteldava väljundpinge generaatori sisetakistus ta on küllalt hästi määratav mõõtmisega, sest kui mõõta väljundvoolu ja pinget väljundisse ühendatud erinevate koormustakistuste korral, siis on väljundtakistuse väärtus kergesti leitav. Kui näiteks vähendada koormus takistust, mille toimel suureneb väljundvool, siis suureneb ka sisemine pinge lang U ja väheneb väljund pinge. Tekkinud pinge ja voolu muutuste alusel on võimalik väljundtakistust arvutada. Veel on lihtsasti määratavad pinge ja voolu ülekande tegurid, mida nimetatakse sageli ka võimendus teguriteks K U=U2/U1 Ki=I2/I1. Keerulistemaks sõltuvusteks on sisend ja
vaadeldavad koormustakistustena. Selle koormsutakistuse väärtus võib olla küllalti erinev. Alates mõnest oomist kuni mõni tuhande oomini. Selleks et tarbijale anda maksimaalselt võimsust peab võinedusastme väljundtakistus olema ligikaudu võrdne või parem veel kui päris värdne koormus takistusega. Lõppvõimendites kasutatavate võimsate transitoride väljundtakistus sõltub transistori tüübist. Ulatub kümmnekonnast oomist mõnesajani. Taoliste väljund ja koormustakistuste Rakenduselektroonika 7 sobitamiseks kasutatakse lõppvõimenditel väljund trafot, milline võib erandjuhul ka puududa, kui transistori väljundtakistus ja koormustakistus on lähedased. Trafo sekundaar mähisega ühendatud RL kandub primaarpoolele kantud takistusena, mille väärtus sõltub R Wl1
annaabi.ee 
