Vastuse kirjutamise koht: Vihje 2: Ülesanne 2 Vihje 1: konspekt Tuginedes teadmistele Eesti transpordi olukorrast hetkel, täida lüngad alljärgnevas MOODLE keskkonnas tekstis: Nõudlus e koormuse jaotus peaks olema võimalikult ühtlane. nõudluse e sõitjate arvu jaotust liinil väljendab koormusgraafik. See saadakse liini põiklõike loenduse tulemusena: loendatakse sisenejad-väljujad ja arvutatakse sõidukite täituvused peatuste vahel). Kui liini teatud ulatuses on väga madal koormus ja teatud osas järsult suurem, siis tuleks liinitöö nii organiseerida, et mitte kõik bussid ei sõida liini lõpuni, vaid selle osani, kus koormus oluliselt erineb ülejäänud osast. Koormusgraafik näitab selle punkt, kust alates tuleks bussid ringi pöörata, et väheneks ajakulu veootsa
Sinu vastus on osaliselt õige. Olete õigesti valinud 1. Küsimus 9 Õige Hindepunkte 3.00/3.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Sea vastavusse mõiste ja selle tähendus. Vastus 1 väljendab liinile planeeritud kõikide sõidukite tööreziimi, mille puhul on arvestatud liiklusintervalli ja ekspluatatsioonilist aega Sõidugraafik Vastus 2 väljendab sõitjate arvu jaotust liinil Koormusgraafik Vastus 3 Sõiduplaan on sõitja jaoks ja see koondab teavet sõiduki peatustest väljumise kellaaegade kohta liinil või liinidel Sõiduplaan Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Liinivõrgus, kus on suur ümberistumisega reiside osa, tuleks vältida sõidu eest tasumist sõidukis. Valige üks: Tõene Väär
Lähim sünkroonvälja kiirus on 12,5 s-1, s.o. 750 min-1. Mootori võimsus peaks olema vähemalt 18 P = 2nM t' = 211,95 16,23 = 1219 W. Mootori valime tingimuse Pn P järgi. Seega M2AA112M, Pn = 1,5 kW, nn = 695 min-1, n = 74,5%, cos n = 0,65, In = 4,5 A, Ik/In = 4,1, Mn = 20,6 Nm, µk = 1,9, µv = 2,4, m= 2 28 kg, J = 0,016 kgm . Ülesanne 6.12 Valida asünkroonmootor tõstevintsi käitamiseks. Koormusgraafik on kestvalt korduv ja esitatud joonisel 6.12. Liikumiskiirus v = 1,8 m/s. Trumli läbimõõt D = 0,4 m, reduktori ülekandearv i = 16,4, r = 0,92. Koormusgraafikult nähtub, et tegemist on suunamuutliku talitlusega S7. M, M1 M3 M1 N·m 20 t1 t2 t3 t2 t1 t, s
(3;82) Seadmete kasutuse planeerimine Kui valmistatakse samaaegselt erinevaid roogasid, tuleb planeerida ka nende valmistamiseks kasutatavaid seadmeid, et samaaegselt ei läheks tarvis ühte seadet. Kui sama seadme kasutamine mitme roa valmistamiseks on vältimatu, siis tuleb selle kasutamisel arvestada ka tema puhastamiseks ning uuesti kasutusele võtmiseks kuluva ajaga. Seadmete kasutusele tuleks mõelda ka juba menüü koostamisel. Seadmete koormusgraafik on planeerimise abivahend, kuhu märgitakse seadmete soovitavad kasutusajad.
kõik vajalikud kulud projekti rakendamiseks, koostada kulude eelarve. Fef =( K p−Pü−Pu )∗V a∗V k∗S k =[ h ] . Kus Kp – kalendripäevade arv, Pu – puhkepäevade arv aastas. Pü – pühade arv aastas, Va – vahetuste arv aastas, Vk – vahetuste kestvus, Sk – seadmete kasutamise tegur. Vajalike seadmete arvutus. effektiivne seadmete tööajafond. Seadmete koormutegur ja koormusgraafik. Seadmete koondtabel. Vajalike seadmete arvu ja koormuste arvutamisel tuleb lähtuda: 1) töötlemise tehnoloogiast, operatsioonide arvust, 2) töödeldava toote tootmisprogrammist tk – a, 3) töörežiimist - vahetuste arv. Selle lisaks tuleb arvestada Tel ettevalmistus lõpetusaega partii töötlemisel. Tpart = Tel + Ttk x n = [min], kus Ttk – tükiaeg ja n – detailide arv partiis. Vajaliku arvu seadmete arvu määramisel arvutan
3 sek. (ohutusega seotud), viiakse tarbijad automaatselt üle reservtoitele. · Tagasilülitamine põhiliinile toimub ilma viivituseta ja siis, kui põhiliinil pinge taastub või reservliinil pinge kaob. 57. Millised on suure energiasüsteemi eelised ja puudused? · Eelised: · Väiksem vajalik võimsusreserv - süsteemis peab olema reserv vähemalt suurima agregaadi võimsuse ulatuses. Süsteemide ühendamisel vajaliku reservi suhteline määr väheneb. · Ühtlasem koormusgraafik suurema süsteemi koormusgraafik on ühtlasem, maksimaalne koormus madalam ning minimaalne koormus kõrgem. · Suurem töökindlus - kui mõni energiasüsteemi põhielement (katel, turbiin, generaator, transformaator, liin) langeb rivist välja ja süsteemis tekib võimsuse defitsiit, siis saavad tarbijad toite mõnest teisest süsteemist. · Energia parem kvaliteet suureneb tootmisseadmete arv ning reguleerimises osalevad täpsemad seadmed.
hüppeliselt väärtuselt K1 väärtuseni t1 t2 t3 t4 t5 K2, tõuseb trafoõli püsiülekuumendustemperatuur 0 t1 t2 t3 t4 t 5 väärtuselt õ1 väärtuseni õ2 vastavalt avaldisele Joonis 3.3. Trafo astmeline koormusgraafik TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 15 Rein Oidram _____________________________________________________________________ - t
harmoonilisi. Tekitajateks pooljuhtmuundurid, lahenduslambid, elektrikaarahjud, keevitusseadmed Talitlusviisid-püsi-, lühiajaline-, vaheajaline- ja muud talitlusviisid Elektritarvitid liikuvuse järgi- · statsionaarsed, mida toidetakse statsionaarsest ellektrivõrgust · Mittestatsionaarsed, mille toiteks kasutatakse painduvbaid toiteelemente(kaablid) võid muid lahendusi(troll, tramm) Nõuded elektrivarustuse kindlusele- määratakse toite katkestumise ajaga Koormusgraafik- aja jooksul muutuv tarbijakoormus. Pikkuse järgi: Vahetuse,ööpäevased, aastased graafikud Koormusgraafikute liigitus- mõõdetava suuruse järgi: aktiiv-,reaktiiv-,näivvõimsuste graafik, koormusvoolugraafikud Graafikute mõõteperiood- mõõdetavad suurused näidatakse graafikus 15-60min keskmisena, siis graafikud on astmelised Kronoliigiline graafik- graafik on esitatud tegeliku jooksva aja järgi mõõdetuna Koormuskese- teoreetiline kasulik punkt toiteallika paigutamiseks
Parandused on võrdelised momendi muutusega. Valitud mootorit muutmiseks kasutatakse tavaliselt ventiilajamit. Hoides generaatori ergutusvoolu konstantsena, muutub tema kontrollitakse maksimaalse ja käivitusmomendi järgi. Muudetava kiirusega mootorit kontrollitakse veel pinge täiendava reguleerimiseta sagedusega võrdeliselt. Otsesidestuslülituses on ühitatud alaldi ja vaheldi. maksimaalvoolu järgi suurimal kiirusel. Ekvivalentse võimsuse meetod. Töömasina koormusgraafik võib olla Otsesidelülitus sobib väikeste sageduste saamiseks. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast antud võimsuse sõltuvusena ajast. Ekvivalentse võimsuse all mõistetkase püsivõimsust, mille tõttu mootor alaldist ja vaheldist. Aladi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid. Kõrgemal soojeneb samavõrd kui tegeliku koormuse tõttu. Reaalse kõvera võib esitada astmelise või murdjoonelise
docstxt/125910246486650.txt
1 - pinget madaldav trafo, 2 lülitusaparatuur, 3 - väljuvad liinid, 4 kondensaatorbatarei, 5 - automaatjuhtimissüsteem Kondensaatorsede lülitatakse tsehhi- või peaalajaama madalpingelattidele.Kasutegur on grupikompensatsioonist kõrgem ja erimaksumus on väiksem. Seadmete hooldus lihtsamja töökindlus suurem. Tsentraalsel kompenseerimisel võivad kondensaatorseadmed olla mittereguleeritavad, kui koormusgraafik on suhteliselt ühtlane. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 24 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Peaalajaamas oleva kompensatsiooniseadme võimsus: Qc = Qa - Qo kus
1 on välja toodud kõik tsüklide momendid, välja arvatud sööda maha laadimise ajal, sest siis rippvagonet seisab ja moment on null. Joonisel 3.1 arvutatud tulemustest koostatud koormusdiagramm. 100 90 80 70 60 M, N∙m 50 40 30 20 10 0 0 100 200 t, s 300 400 500 Joonis 3.1. Rippvagoneti koormusgraafik Astmeline koormusdagramm joonisel 3.1 tuleb asendada ekvivalentsete suurustega, mis on vajalikud mootori valimisel. Ekvivalentsed suurused kujutavad endast kaalutud ruutkeskmisi. Ekvivalentne moment leitakse järgmiselt: [1,3] 𝑀𝑖2 ∙ 𝑡𝑖 𝑀𝑒𝑘𝑣 = , (3.3) 𝑡𝑖
...........................................................14 3.5 Operatsiooni aegade normeerimine ..........................................................................................42 4. TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE .........................................................................46 4.1 Tootmistüübi valiku põhjendus ja selle töö organiseermine ....................................................46 4.2 Seadmete koondtabel ja koormusgraafik .................................................................................49 4.3 Põhitööliste ning muu personali vajaduse arvutus ...................................................................51 5. ORGANISATSIOONILINE OSA .................................................................................................56 5.1 Tootmisüksuse varustamine toorikutega ja sisetranspordi organiseerimine ............................56 5
2. Alandab toiteallika tkindlust Grupiviisilisel kompenseerimisel vivad kondensaatorid olla mittereguleeritavad ja ja valitakse koormusgraafiku miinimumi jrgi, vltimaks lekompenseerimist. Alates 50kVAr-st vib osutuda konoomiliselt kasulikumaks automaatne kompensatsiooni reguleerimine. Sel juhul kompenseerimisseadme nimivimsus valitakse koormusgraafiku maksimumi jrgi. Tsentraalsel kompenseerimisel vivad kondensaatorid samuti olla mittereguleeritavad, kui koormusgraafik on suhteliselt htlane. Peaalajaamas oleva kompensatsiooniseadme vimsus: Qc = Qa - Qo Qo - energiassteemist saadava reaktiivvimsuse optimaalne suurus, kike ei ole kasulik kompenseerida. Qa - arvutuslik reaktiivvimsus maksimumi ajal Reaktiivvimsus kondensaatorite puhul Q = Uc2C Reaktiivvimsus snkroonkompensaatori puhul 4. Tstuslikud elektrivrgud 4.1. Phimisted
Sageli osutub linna- ja maavõrkudes otstarbekaks kompenseerida reaktiiv- võimsus peaaegu täies ulatuses. Kuna kondensaatorpatareide võimsused on standardsed, pole neid otstarbekas paigaldada kõikidesse väiksematesse jaotusalajaamadesse. Sel juhul tuleb alustada alajaamadest, kus on probleeme pingega (kus pinge tsentraalne regu- leerimine toitealajaamas ei taga tarbijaile vajalikku pingenivood). Elektrivõrgu pingeprobleemide lahendamisel võib juhtuda, et konkreetse tar- bija koormusgraafik erineb oluliselt võrgu summaarsest koormusgraafikust ja ühine tsentraalne pinge reguleerimine toitealajaamas ei rahulda tarbijat. Ka sel juhul on võimalik lahendada olukorda reaktiivvõimsuse eraldi reguleerimisega (kompenseerimisega) selle tarbija juures. Lahendus põhineb pingekao muut- misel reaktiivvõimsuse reguleerimise teel PR + (Q − Q K ) X U = U 0 − ∆U = U 0 − (3.32)
annaabi.ee 
