Embrüogenees ja lootevälised elundid ning lootekestad
Loode ujub selles vedelikus, mis kaitseb teda kuivamise ja põrutuste
eest. Lootekoti punktsiooni teel saadakse lootevett, milles sisalduvate rakkude järgi saavad
arstid varakult kindlaks teha loote geneetilisi haigusi.( D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002.
Lk 138)
Kõldkestal ehk koorionil on oluline osa kasvava loote toitumises. Sõrmjad koorionihatud
moodustavad osa platsentast . Hattudes on lähestikku ema ja loote vereringe , nii et ained
saavad tungida ühest vereringest teise. Kooriohatu biopsia seisneb koorionirakkude uurimises
loote geneetiliste haiguste avastamiseks ning seda uuringut saab teha juba kaheksandal
rasedusnädalal.
Kusekott ehk allantois on kõige välimine lootekest ning sellest areneb välja nabaväät, mis
ühendab loodet ja platsentat.
Lootevälisteks organiteks võib veel lugeda nabavääti ja plantsentat.
Platsenta on lapik käsnjas elund, mis tekib lootest ja emaka limaskestast ning mis on lootega
ühendatud nabaväädi kaudu