Teritamise õigsust kontrollitakse sabloonidega. Koonussabaga puur kinnitatakse spindli koonuspessa kas otse või koonusvahepuksiga. Tuntakse kaht koonust - meetrilist ja Morse oma. Morse koonus on levinuim. Morse koonuseid tähistatakse numbritega 0...6ni. Kasutatava Morse koonuse number oleneb puuri läbimõõdust. Kui tööriista või padruni koonus on spindlipesa omast väiksem, siis kasutatakse vahekoonuseid, mille välispind vastab spindlipesa koonusele, sisemine koonuspind aga tööriista koonusele. Enne puuri spindlisse asetamist tuleb spindliava ja tööriistasaba hoolikalt puhta lapiga üle hõõruda. Seejärel pistetakse tööriistasaba spindli pessa nii, et saba otsas olev laba ilmuks nähtavale spindlis olevas väljalöömisaugus. Pärast seda lüüakse saba käe tugeva ülesviibutusega tihedalt spindlisse. Puur või vahekoonus püsib spindli pesas hõõrdejõu mõjul, spindli uurdesse ulatuv laba aga ei luba puuril spindli suhtes pöörduda.
Selles asendis lukustatakse automaatkäigukasti veetav võll (15) lukusti (14) abil. See on täienduseks seisupidurile. Samas aga tuleb arvestada, et P-asendit ei tohi sisse lülitada auto liikumise ajal, sest siis võib lukustusmehhanism puruneda. Lukustusmehhanism koosneb veetaval võllil paiknevast hammasrattast ja lukustushoovast. Vabas olekus on lukustushoob vedru jõul hammasrattast eemaldatud. Käiguvalitsa viimisel P-asendisse tõmmatakse käiguvalitsa ajami ühendusvarda koonuspind lukustushoova alla ja lukustushoob surutakse üles, hambumisse hammasrattaga. Veetav võll on sellega lukustatud. Planetaarreduktoris on sisse lülitatud ketaspidur (12) (jn 18), et vähendada mootori võimalikku jõudu lukustusmehhanismile, näiteks uute siduriketaste puhul võivad sidurid mittetäielikult lahutuda ja anda pöördemomendi edasi. Joonisel 19 on näidatud lukustusmehhanismi töötamine. Joonis 19.
koonus 4)Koonusrõngas 5a)Fiksaator 6)Liugur 7)Sünkronisaatori vedru 8)Liuguri vedru Sünkronisaatori ehitus: 1)Hammasratas 2)Liugurid 3)Sünkronisaatori koonus 4)Lülitus muhv ja vedru 5)Sünkronisaatori rumm 6)Koonuse fiksaator 7)Hammasratta koonuspind Sünkronisaatori ülesanne on võrdsustada ühendatavate hammasrataste ja võllide pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada
Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. LAASTUTEKKEPROTSESS Masinaosi valmistatakse toorikutest. Toorik on tootmisobjekt, millest tema kuju, mõõtmete, pinnakareduse ja materjali omaduste muutmise tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind;
m2 4 Joon. 54 8.8. Kõverpindade laotused Nagu varem märgitud, laotuvad ainult silindrilised ja koonilised pinnad. Kõik ülejäänud kõverpinnad on mittelaotuvad ja nende juures räägime nn tinglaotusest. Mittelaotuv pind on asendatud mingi lähismudeliga, tavaliselt tahkpinnaga. Silinderpind.- prismalise pinnaga, mille tahkude laiused võrduvad silindri ristlõike kõõludega, koonuspind - püramiidilise pinnaga, mille põhjaservadeks on koonuse servjoone kõõlud ( joon.55). Kasutust on leidnud servjoone graafiline sirgestamine. 28 T T 0 Tx 3 4 3 2
koonus 4)Koonusrõngas 5a)Fiksaator 6)Liugur 7)Sünkronisaatori vedru 8)Liuguri vedru Sünkronisaatori ehitus: 1)Hammasratas 2)Liugurid 3)Sünkronisaatori koonus 4)Lülitus muhv ja vedru 5)Sünkronisaatori rumm 6)Koonuse fiksaator 7)Hammasratta koonuspind Sünkronisaatori ülesanne on võrdsustada ühendatavate hammasrataste ja võllide pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada
suhtes, mille tulemusel muutuvad tooriku kuju, mõõtmed või pinnakaredus. Tehnoloogilised baasid. Paigaldusbaas on pind, mille järgi toorik kinnitatakse treipinki ning orienteeritakse treipingi ja lõiketera suhtes. Treimisel võivad paigaldusbaasideks olla tooriku välispinnad, sisepinnad, otspinnad või tsentriavad. Baasina võib üheaegselt kasutada ka kahte pinda. Näiteks tooriku kinnitamisel padrunisse ja tagatsentrisse on baaspinnad tooriku välispind ja tsentriava faasi koonuspind. Esimest paigaldusbaasi nimetatakse alg ehk mustbaasiks , selleks võib olla tooriku välispind. Paigaldusbaasi, mis kujunes musttöötlemisega ja mida kasutatakse tooriku kinnitamiseks edasise töötlemise tarvis, nimetatakse lõpp ehk puhasbaasiks. Eristatakse põhi ja abibaaspindu. Põhipind on selline pind, mis on tähtis detaili vahekoostus talitlemise seisukohalt. Pinnad, mida kasutatakse küll paigalduspindadena, kuid mis ei kuulu kokkusobitusele
ühendatud kolme fiksaatoriga 2.mis asetsevad rummu 3 pesades ja Joonis 36:Esiveolise auto 5 käigulise käigukasti skeem koos käikude lülitusskeemiga. 34 1. Lülitusmuhv 2. Fiksaatorid 3. Sünkronisaatori rumm 4. Sünkronisaatori koonuse hambad 5. Hammasratta lülitushambad 6. Hammasrattas. 7. Lülitusmuhvi hambad 8. Sünkronisaatori vedru 9. Sünkronisaatori koonuse tööpind 10. Sünkronisaatori koonus 11. Hammasratta koonuspind. on ühenduses muhviga. Rumm 3 on ühendatud võlliga nuudlite abil ja pöörleb koos võlliga. Muhv 1 asub rummu 3 nuutidel ja võimaldab võlli telgsihis nihkuda. Käigu sisselülitamisel nihutab käigukang muhvi 1 lülitatava hammasratta poole koos muhviga 1 nihkuvad ka fiksaatorid 2 mis puutuvad kokku sünkronisaatori koonusrõngaga 10 surudes seda vastu hammasratta koonuspinda 11. Niipea kui sünkronisaatori rõnga 10 ja hammasratta 6 koonuspinnad puutuvad kokku,
Klapivedru on reguleeritav. Tagastusseade koosneb: · 5-st kuulist · Vedrust · Fikseerpuksist · Kuulklapist vedruga · Hülsist · Buusterist (otsakuga kolvike). Tagastusseade töötab järgmiselt. Kui tõste või allalase lõpetatakse, ületab õlirõhk kuulklapi vedru vastujõu. Klapp avaneb, õli tungib hülssi ja tõstab selles oleva buustri üles. Viimase ülemine ots surub fikseerpuksi üles. Kuulid, mida fikseerpuksi koonuspind enam kinni ei hoia, väljuvad fiksaatori võru sisemisest ringsüvendist (neid süvendeid on kolm). Vedru lükkab siibri neutraalasendisse. Hüdraulilised jõusilindrid, ühendus- ja katkestusmuhvid Jõusilinder muundab voolava õli kineetilise energia kolvi mehhaaniliseks energiaks. Kolb saab liikuda silindris edasi-tagasi. Jõusilindrid liigitatakse kasutuskoha järgi: · Põhisilinder · Abisilinder (ulgsilinder) Põhisilindrid paiknevad traktori riputusseadmel
hambad hambuvad hammasratta hammastega ilma tõuketa. Teiste autode sünkronisaatoritel võib olla erinevusi. Joonis 37:Sünkronisaatori ehitus. 1. Lülitusmuhv 2. Fiksaatorid 3. Sünkronisaatori rumm 4. Sünkronisaatori koonuse hambad 5. Hammasratta lülitushambad 6. Hammasrattas. 7. Lülitusmuhvi hambad 8. Sünkronisaatori vedru 9. Sünkronisaatori koonuse tööpind 10. Sünkronisaatori koonus 11. Hammasratta koonuspind. 34 Kordisti (lisareduktor) paikneb käigukasti ja siduri vahel. Sidurivõlli 1 (Joonis 38) tagumisel otsal on hambad, milledele toetub sisehammastega muhv. Muhvi 4 pikisuunalise nihutamisega saab kordistit ümber lülitada. Muhvi 4 kõrval toetub laagrile kordisti vedav hammasratas 2. Mis hambub alaliselt hammasratta 23 vööga. Hammasratas 23 asub kordisti veetaval võllil 25 mis pöörleb kuullaagritel ja on nuutliite
Koonussabaga puur kinnitatakse spindli koonuspessa (joon. 128a) kas otse või koonusvahepuksiga (joon. 128b). Tuntakse kaht koonust - meetrilist ja Morse oma. Morse koonus on levinuim. Morse koonuseid tähistatakse numbritega 0...6ni. Kasutatava Morse koonuse number oleneb puuri läbimõõdust. Kui tööriista või padruni koonus on spindlipesa omast väiksem, siis kasutatakse vahekoonuseid, mille välispind vastab spindlipesa koonusele, sisemine koonuspind aga tööriista koonusele. Enne puuri spindlisse asetamist tuleb spindliava ja tööriistasaba hoolikalt puhta lapiga üle hõõruda. Seejärel pistetakse tööriistasaba spindli pessa nii, et saba otsas olev laba ilmuks nähtavale spindlis olevas väljalöömisaugus. Pärast seda lüüakse saba käe tugeva ülesviibutusega (joon. 128a) tihedalt spindlisse. Puur või vahekoonus püsib spindli pesas hõõrdejõu mõjul, spindli uurdesse ulatuv laba aga ei luba puuril spindli suhtes pöörduda
annaabi.ee 
