Korilus
eluviisile.
Kõik see tõi kaasa elanikonna arvukuse kasvu. Pikenes inimeste
eluiga. Toitu oli varasema ajaga võrreldes märksa enam ja kui enne
paljud vastsündinud lapsed surid toidunappuse tõttu, siis nüüd laste
suremus vähenes.
Asulad rajati peamiselt veekogu lähedusse, kus oli võimalik kala
püüda ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi. Järved ja jõed pakkusid
paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad raskestiläbitavad metsad.
Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonuskujulistes püstkodades.
Nende sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka
mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle, mille kohal
valmistati toitu ja mis andis pimedal ajal valgust ning soojust ja kaitseb
röövloomade eest. Öösel lõkke ümber istudes tundsid nad vähem hirmu
tigedate kiskjate eest, kes saaki otsides ringi hulkusid. Öösel ei lastud
lõkkel kustuda, ikka oli keegi lõkke juures valves, kes viskas aeg ajalt
hagu tulle