"koomimaak" - 1 õppematerjal

MITTERAUAMETALLID JA SULAMID

Kroom on keskmise levimusega metall, mis on maakoores 21. kohal. 18. sajandi esimesel poolel avastati Uraalis punase värvusega mineraal, mida akadeemik P.S.Pallase tõi Lääne-Euroopa mineraalikollektsioonidesse. 1796. a analüüsis mineraali Pariisi professor N.L.Vauquelin ja märkas, et reaktiivide mõjul moodustasid mineraalist erinevate värvustega ühendid. Ta eraldas ja avastas uue keemilise elemendi ja kreeka keelse chroma (värvus) järgi nimetas elemendi kroomiks. Tähtsaim koomimaak on kromiit. Kroomimaagi maailmatoodang on umbes 12 miljonit tonni aastas. Omadus Cr Sulamistemp, 1875 Keemistemp, 2690 Tihedus, kg/m3 7200 Eritakistus, m 13 Kõvadus Mohsi j. 9,0 Maailmatoodang, tonni 2 aastas Omadused Cr on hõbevalge värvuse ning sinaka helgiga plastiline ja sepistatav raskmetall. Kroom on kõikidest metallidest kõige suurema kõvadusega