Barokk arhitektuur + mõisad
Sageli olid katused
kujundatud poolkealpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone
interjöörides domineerisid tumedad toonid ning levinud oli seina ja laetalade kaunistamine
maalingutega (Albu mõis). Väga palju barokkstiilis hooneid olid planeeringult keskse
mantelkorstnaga vanabalti häärberid, kuid alates 17. sajandist levisid palju ka
kahekorruselised paleelaadsed hooned (Maardu mõisahoone) . Barokklossid olid
koolmekorruselised. Esimesele korrusele kavandati majandusruumid ja kolmandale privaatsed
eluruumid, teine korrus oli aga pidude ja vastuvõttude jaoks (nt. Kadriour loss)
Historitismiajastu
19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist
- seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates
1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult