Koolisüsteemi kujunemine 19.sajandil
geograafia ja tervishoiu õpetamine. Samuti ei lauldud enam vaimulike laule, vaid õpiti
koos noodiõpetusega ka ilmalike laule.
Järjest enam koolikohustus süvenes ja laienes ning tekkis vajadus õpilaste teadmiste
hindamise järgi. Esialgu veel puudus jooksev hindamine, kuid kevadel anti õpilastele
tunnitus, kus märgiti hindeid sõnadega näiteks ,,hea" oli parim ja ,,halb" kõige
kehvem. 1878. aastal kehtestatud uue kooliseadusega tuli kaasa ka ühtene
õppeplaan, millega pandi paika õppimine kogu kolme aasta jooksul. Alustati
lihtsamate ja põhiliste alusainetega nagu lugemine ja kirjutamine, järgmisel aastal
aga natuke spetsiifilisemad ained nagu ortograafia ja jutustamine, mis nõudsid
esimesel talvel õpitu olemasolu. Peale emakeele kuulusid kohutsuslikku programmi
ka usuõpetus, rehkendamine, laulmine ja geograafia. Soovituslikud ained olid aga
ajalugu ning venekeel, võimlemine poistele, käsitöö tüdrukutele