M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
«Kuule, Huck, ma annan sulle oma hamba tema eest.»
«Näita.»
Tom võttis taskust tüki paberit ja harutas selle lahti. Huckleberry vaatles hammast ihaldavalt.
Kiusatus oli liiga suur. Lõpuks küsis ta:
«Kas ta on ehtne?»
Tom tõstis huule ja näitas tühja kohta.
«Noh, hea küll, kaup on koos,» ütles Huckleberry.
Tom sulges puugi pistongikarpi, mis veel hiljuti oli olnud näpitssitika vanglaks, ja poisid
lahkusid, tundes end kumbki rikkamana kui enne.
Jõudnud väikese omaette seisva koolimajani, astus Tom kärmesti sisse, nagu keegi, kes on
kõige ausamalt rutanud. Ta riputas kübara varna ja istus asjaliku agarusega oma kohale.
Suurel
pilbaspõhjaga tugitoolil trooniv õpetaja tukkus, suigutatud ühetoonilisest õppimis-suminast.
Tomi tulek äratas ta.
«Thomas Sawyer!»
Tom teadis, et tema terve nime nimetamine tähendas halba.
«Sir!»
«Tule siia. Noh, sir, miks sa jälle hiljaks jäid nagu harilikult?»