Koolikoti raskusest ja selle võimalikust mõjust kasvava organismi lülisambale Koolikoti raskusest Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1.-9. klassi õpilastel Roosmarii Sarapuu, 7. klass Liisa Õunpuu, 7. klass Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendaja: Inge Vahter Eesmärgid Anda kirjanduse põhjal ülevaade: • lülisambast ja selle kujunemisest lapse- ja noorukieas • kuidas raske koolikott võib mõjutada kasvava lapse lülisammast • 2009-2010 ja 2014. aasta sügisel läbiviidud koolikoti kampaaniast • milline peab olema õpilasele sobiv koolikott ja kuidas seda valida Praktilise töö eesmärk • Praktilise töö käigus kaaluda ühe nädala jooksul SÜG- i 1.-9. klassi kahest paralleelist ühe klassi õpilaste koolikotid ja teha sellest kokkuvõte • Uurida, kui paljudel SÜG- i 1.-9. klassi õpilastel esineb rühihäireid
.. SALLI,KAELARÄTIKU SALL,KAELARÄTIK SALLI,KAELARÄTIKUT MA PANEN KÄTTE MUL ON KÄES MUGAVAID RIIDEID, SPORDIRIIDEID, (MIS?) TRENDIKAID RIIDEID SÕRMKINDAD,KINDA SÕRMKINDAD,KINDA SÕRMKINDAID,KINDAID D, D, , LABAKUD LABAKUD LABAKUID KOTT,SPORDIKOTT, RANNARIIDEID,SUVE- KOOLIKOTT,SELJAKOT RIIDEID,SÜGISRIIDEID, T TALVERIIDEID MATKARIIDEID,UJUMIS- RIIDEID MUL ON SELJAS....... (MIS?) http://pers.ru/cgi-bin/play.cg i?file=20026240 MA PANEN MUL ON MA KANNAN MA OLEN... SELGA SELJAS (MIDA?),OSTAN RIIDES. (MIS?) .... MA RIIETUN
KOOLIASJAD KOOLIKOTT ÕPILASPÄEVIK ÕPIK VIHIK PINAL PLIIATS PASTAKAS JOONLAUD KUSTUKUMM VILTPLIIATSID GUASSVÄRVID KÄÄRID PINTSEL LIIM PLASTILIIN
seda sinulgi vaatama minna.” („Otsekõne,!?” saatelause, „otsekõne.!?”) NB! Otsekõne lõpus võib olla ka hüüumärk või küsimärk. Kaudkõnes on mõte edasi antud kellegi teise sõnastuses, nt Ema ütles, et ta nägi eile põnevat filmi. Üte Üte on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. Üte eraldatakse alati muust lausest koma(de)ga. Üte on alati nimetavas käändes. Üte võib paikneda lause algul: Katrin, kus su koolikott on? lause keskel: Ära söö kommi, kallis Juku, see rikub su hambaid! lause lõpus: Võta asjad kotist välja, Jaan!
MÄÄRATAKSE SISEHÄÄLIKUD RÕHULISES SILBIS armee idee akvaarium ekskursioon poliitiline Määra sisehäälikud võõrsõnades orkester est sandalett ett binokkel isoleerima okk eer KLUSIILIGA (sulghäälikuga) lõppevais võõrsõnades määratakse sisehäälikud sõna lõpust kompvek kabinet kosmonaut kotlet LIITSÕNA OSADES MÄRGITAKSE SISEHÄÄLIKUD ERALDI lasteaed abivägi kuusemets koolikott pallimäng LILLE NIMI sisehäälikutest? lastepere ASTER ik-(stik-, lik-, mik-, nik-), kond- ja elm-liitelistes sõnades määratakse sisehäälikud sõna lõpust ühiskond lugemik elanik unelm maastik Moodusta sisehäälikutest terviksõnad elm ool eer aig ik õõr ett er
19. sajand: Traditsioonilise perekonna väljakujunemine PEREKOND Perekond ● Suurpere -> vanemad ja lapsed; ● väärtustati kodukesksust ning intiimsust; ● rohkem pöörati tähelepanu järeltulijate kasvatamisele; ● perekonna ülesanne - kasvatada lapsed headeks inimesteks, et kaasa aidata ühiskonna stabiilsusele; ● emotsionaalne kokkusobivus -> abiellumist armastuseta hakati pidama ebaõiglaseks ja sobimatuks; ● alustoeks peeti mehe ja naise loomuse, naiselikkuse ja mehelikkuse vastandlikkust. MEES Mees (ISA) ● Vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid; ● karm, aga õiglane ja töökas ning jäägitult oma peret toetav ja armastav; ● saab naiselt toetust. NAINE Naine (EMA) ● Tõusis esile emaduse tähtsus; ● naise koduses tegevuses nähti jõudu kujundab ühiskonna moraali ja isamaa saatust; ● abiellumine = töökohast loobumine ning pühendumine kodule, mehel...
1.VÕÕRKEEL-Lühenenud sõna ja nimisõna kirjutame kokku. N:Võõrväed, sirgjoon, ühismajand, töölisklass 2.LAUDLINA-Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna=Kokku N:Aedvili, linttraktor, raudtee, kevadkülv, Naaberriik, sügiskuu, jaanuarikuu 3.PILDIRAAMAT-Nim.ains.om+Nimisõna=Kokku, kui väljendab liiki N:sõiduauto, veoauto, käekell, seinakell, seljakott, käekott, koolikott 4.VENNA RAAMAT-Nim ains.om+nimis.=Lahku,kui väljendab kuuluvust. N: Ema kott, onu auto, õe kell 5.SUURE PUU LEHT- Kui täiendavalsõnal on täiend ees,kirj.kõik.sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm. om. kirj. järgnevast nimisõnast Lahku N:Piletite müük,majade aknad, puude ladvad, poiste rattad. 7.LASTEAED-Nimis.mitm.omastavas kirj.nimisõnaga kokku,kui- uus mõiste N:Võõrastemaja,lastekoor,käterätik,naistepuna 8
Gravitatsioon on füüsikateaduse tähtsaim mõiste. See iseloomustab massida vastastikkust tõmbumist või siis maa külgetõmbejõudu. Gravitatsioonijõud on suure kiirusega, levides umbkaudu valguskiirusega. Kuigi sageli võib tunduda et see takistab tegemast paljusi asju või muudab nende tegemise raksemaks, on siiski gravitatsioon elutähtis jõud. Lihtsamalt - see jõud hoiab kehi maa küljes kinni. Gravitatsiooni tõttu tundub mulle mu koolikott alati raske, käest libisenud esemed kukkuvad suure kiirusega vastu maapinda jne. Teine tuntuim füüsikaline mõiste on elektrivool. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Selliselt tasandil mina elektrivooluga ma kokku ei puutu. Mina, nagu ka paljud teised inimesed kasutavad seadmeid mis muudavad elektrivoolu minule huvitavaks liigiks. Selliseid seadmeid nimetakse elektritarviteks või siis elektriseadmeteks. Elektriseadmeid leidub pea igas majapidamises
Tuleviku kool Tuleviku kool on lastele tehtud väga mugavaks ja kergeks. Õpetajatel ja õpilastel on tahvelarvutid, mida saab kasutada õpikute, töövihikute ja vihikute asemel. Sellega muutub õpilaste koolikott juba väga kergeks, kuna ei pea enam raskeid raamatuid ja vihikuid kaasas kandma. Koolis ei peaks käima esmaspäevast reedeni, vaid toimuks paaril päeval koduõpe, kus õpetaja hologramm õpetab ja kontrollib, et asjad saaksid õigesti tehtud. Klassis ei ole palju õpilasi, kuna õpetaja peab jõudma kõigiga tegeleda, kui nad kooli tulevad. Vahetunnid kestavad pool tundi ja kindlasti ei ole need niisama olemiseks, vaid põnevalt sisustatud.
Vana aja kool Kooli mindi vanal ajal seitsmeaastaselt. Väiksemate laste elu oli rahulik, neid lasti niisama olla, neid koolijuttudega ei tüüdatud.Aga vaevalt oli laps seitsmeaastaseks saanud, kui täiskasvanud hakkasid talle koolijutte rääkima Kooliasjad Koolikott Koolikotti nimetati ranits Miks vana aja portfellerid kiiresti kulusid? Sest lapsed lasid potfelleritega talvel mäest alla Juuksed punuti kahte patsi, et valus oli, ja sidus valged siidilehvid otsa Koolivorm Koolitüdrukud hakkasid kandma sinist pihikseelikut või seelikut, poiste koolivormiks oli tume ülikond. Nii poisid kui ka tüdrukud kandsid argipäeviti rohekassinist koolipluusi, pidulikeks puhkudeks oli ette nähtud valge pluus, mis
järgmisel leheküljel. Raamatul on eelis ka laadimise osas, see tähendab, et raamatut ei tulegi laadida ning võid seda lugeda järjest tunde ja tunde. Mind on kasvatatud nii, et raamatuid tuleb hoida, kuid olen märganud, et paljud ei austa raamatuid õpikutesse on soditud, osad lehed sootuks välja rebitud. Sellisel juhul kui ei osata raamatuid lehitseda, tulekski soetada endale e-luger. E-luger või tahvelarvuti tuleks kasutusele võtta igas koolis, sest koolikott kujuneb tihti liiga raskeks. Õpikuid on palju ja rasked kotid rikuvad sageli laste rühti. Miks mitte võtta igal hommikul kaheksa õpiku asemel kaasa 300g kaaluva tahvelarvuti? Ka majanduslikus mõttes oleks see koolile kasulik, küll mitte kohe, kuid tuleks mõelda pikas perspektiivis. Kui hoida tahvelarvutit lugemisreziimil, peab selle aku koolipäeva vastu. Raamatulehtedeks võetakse maha palju metsa, mis jääks
Rumeenia keel Român Rumeenia tähestik : A, a(a ) , () Â, â(â din a) B, b(be) C, c(ce) D, d(de) E, e(e) F, f(fe / e) G, g(ghe / ge) H, h (ha / haþ) I, i(i) Î, î(î din i) J, j(je) K, k(ka / kapa) L, l(le / el) M, m(me / em) N, n(ne / en) O, o(o) P, p(pe) Q, q(kü / chiu) R, r(re / er) S, s(se / es) , / Þ, þ(e / þe) T, t(te) , (e / e) U, u(u) V, v(ve) W, w(dublu ve) X, x(ics) Y, y(igrec / i grec) Z, z(ze / zet) Eu am un sac mare þcoal Mul on suur koolikott. Gteþte mama, o asistent este adormit. Ema teeb süüa, õde magab. eesti keel italiano français español portu român guês koer cane chien perro cão câine õhupall palloncino ballon globo balã balon o raamat libro livre libro livro hârtie kohver valigia valise maleta mala valiz LÕPP
Arvan et e-õpikud on üks sellistest võimalustest koolis. Paberkandjal trükitud raamatutega oleme kõik harjunud. Neid on mõnus kätte võtta ja lugeda. Õpikud on muutunud ajaga formaadilt suuremaks ja õhemaks, kuid kaalu poolest on jäänud samaks. Igal hommikul koolikotti selga vinnates, tunnen kui raske see on. E-õpikute eelis ongi see, et need saab alla laadida tahvelarvutisse, laua- või süle-arvutisse või e-lugerisse. Koolikott on oluliselt kergem, samas on kõik vajalik materjal kaasas. Kunagi ei pea kartma, et mõni õpik jääb koju, sest need on kõik kaasas tahvelarvuti, lugeri või arvuti näol. Sellega kaasneb võimalus vaadata ükskõik, millal vajaminevat õppematerjali. Andmekandjal on võimalus õppematerjali töödelda, vajalikke andmeid alla joonida, tõsta, märkmeid lisada. Arvuti annab uusi võimalusi, mida praegu ei oskaks ettegi kujutada. E-õpikuga jääb võimalus eelnevate aastate materjale vaadata
Vanasti kirjutasid lapsed krihvliga tahvlile ja kui tahvel täis oli pidid lapsed kõik ära kustutama. Paberit oli vaid rikkamatel. Praegu on pabervihikud kõigile kättesaadavad ja kui lehekülg täis saab, siis keerame lihtsalt uue lehekülje. Veel saab tekste arvutisse trükkida ja printerist välja printida. Lisaks on tänapäeval e- raamatud ja e-õpikud, mida õppetöös kasutada saab. See võimalus pole veel kõikides koolides, aga loodan, et varsti on. Siis muutub ka raske koolikott kergemaks. Kui tänapäeval on vaja on vaja kellelegi midagi edasi öelda siis helistatakse telefonile või kasutatakse arvuteid, kus on mitmeid suhtlusvõrgustikke, aga siis tuli minna ise teise talusse uudiseid teatama. Tänapäeval kuulame muusikat arvutist ja muudest selleks mõeldud seadeldistest, aga siis laulsid lapsed ise ja mängisid pilli. Veel sai muusikat kuulata kirikus, see oli põhiline külarahva kogunemise koht pühapäeviti ja pühadel.
juurde juures juures juurde Tagasõnad kuhu? kus? peale peal alla all ette ees taha taga kõrvale kõrval , juurde () juures , äärde () ääres Tõlgi laused 1. Raamat on laua peal. 2. Kass on laua all. 3. Sokid on tooli all. 4. Sussid on diivani ees. 5. Pilt on teleri peal. 6. Kass hüppab diivanilaua peale. (kuhu?) 7. Koolikott on diivani peal. Tõlgi laused. Kuhu? või Kus? 1. Hiir jookseb kapi taha. 1. Kuhu? 2. Hiir on kapi taga. 2. Kus? 3. Jänes jookseb põõsa juurde. 3. Kuhu? 4. Jänes on põõsa juures. 4. Kus? 5. Paneme raamaturiiuli seina äärde. 5. Kuhu? 6. Öökapp on voodi ääres. 6. Kus? 7. Tüdruk paneb vaasi laua peale. 7. Kuhu? 8. Vaas on laua peal. 8
DIGIPÄDEVUS Kadri Roosimägi DIGIPÄDEVUS ■ Digipädevus on üks riiklikus õppekavas kirjeldatud kaheksast üldpädevusest. ■ Selle eesmärk on arendada oskust kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes. ■ Digivahendite kasutamine õppetöös muudab õppimise ja õpetamise paindlikumaks ning isikukesksemaks, aidates suurendada õpihuvi ja kujundada elukestvaks õppeks vajalikke oskusi. Riikliku õppekava digipädevuse määratlus: ■ digipädevus on suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppides, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; ■ leida ja säilitada digivahenditega infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; ■ osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomises ja kasutamises; ■ kasutada probleemilahenduseks ...
aineõpetajale teatanud. Enamjaolt ei tee õpetajad sellest kuulmagi. Hiljuti otsustasid nad ka mind kiusata. See algas sellal, kui viisin oma asjad klassi ja läksin ise raamatukokku kohustuslikku kirjandust lugema. Sealt lahkudes ja aineklassi juurde jõudnud, märkasin, et paharätid hakkasid irvitama, kui nägid mind klassiuksel. Vaatasin neile üllatunult otsa ja sammusin oma pingi juurde. Enne oma lauda nägin, et mu koolikott oli kadunud ja mu laua kõrval tahvli peal olid mu pliiatsid ritta pandud. Kui ma oma asju korjama hakkasin, alustasid piimahabemed oma solvamisega. Ma ei teinud neist välja, kuna teadsin, et neile meeldib see, kui kiusatav teeb neist välja ja hakkab kiusajat klassis tagaajama või sellega rääkima. Mina hoidusin sellest, aga tegin isekeskis plaani, kui mul on kasvõi üks asi puudu, lähen klassijuhataja või õppalajuhataja juurde ja räägin juhtunust
vähendama koolivägivalda. Õpilased kipuvad võrdlema kõike ja kõiki, niisamuti ka riideid. Majanduslikult vähem edukate perede lapsed aga jäävad koolis teiste naerualuseks, sest ei saa endale firmariideid lubada. Paljud arvavad, et koolivorm lahendaks olukorra. Mina sellega aga ei nõustu. Kui riietus on kõigil üks, siis leiavad õpilased kindlasti muid asju, mida võrrelda. Olgu selleks siis mobiil, koolikott või jalanõud. Seega võrdlemine ja sellega kaasnev kihistumine ei kao kuskile ja sellega koos jääb püsima ka koolivägivald. Selle probleemi lahendamiseks ei piisa kohustusliku koolivormi kehtestamisest. Kohustusliku koolivormi kehtestamisel on veel üks suur AGA. Nimelt, kes selle eest maksma hakkaks. Koolides, kus praegu kohustuslik koolivorm kehtib, maksavad vormi eest vanemad täielikult ise. Mõelge nüüd: õpilasel on vaja vähemalt kahte komplekti igapäevarõivaid ja
vanematele ei tooks. E-õpikute kasutamine kergendaks tunduvalt laste koolikotte, kuid seda ainult juhul kui neile ligipääs oleks tagatud nii koolis kui kodus. Selle saavutamiseks peaks igal õpilasel olema oma nutiseade, mida ta saab paberkandjal õpikute asemel kooli kaasa võtta. See tooks omakorda kaasa lisakulutusi lapsevanematele ja koolile, mis võivad ületada praegusi summasid, mida on vaja õpikute muretsemiseks. Näib, et tekib vastuolu: kergem koolikott nõuab rohkem väljaminekuid, kuid vähem väljaminekuid võrdub lapse seljavaluga. Brenda Heinla Hugo Treffneri Gümnaasium 12.a klass
"kill-kll!" helises koolikell. "kik vikesed jnesed klassi!" hdis proua liisa,jneselaste vahva kooli petaja. Kasparil oli suur koolikott sejas ja nii jrgnes ta oma spradele. Ta otsis enndale diivanile istekoha - tpselt sprade ja sbrannade keskele. nagu igal hommikul, alustasid vikesed jnesed koolipeva lauluga "tere hommikust, maailm!". prast seda lksid nad mngima.kaspar ja tema hea sber bruno suundusid mngunurka, kuhu oli sisse seatud nukuteater seal seisis ka ks suur kast kostmidega. kaspar tahtis vga mber riietuda ja tmbas kik rivad kastist vlja. piraadipksid, printsessikingad, naljakad prillid, ujumislestad - kik see ja
Õpilased peavad igapäev kaasas kandma vähemalt viie tunni õpikuid koos töövihikute ja vihikutega. Kõik need õppematerjalid kaaluvad kokku üpris palju. Kui tekiks võimalus panna need samad materjalid kokku ühte elektroonilisse seadmesse, oleks see väga positiivne. Lapsed ise ei peaks enam kandma kaasas mitu kilo kaaluvat kotti. Tihti ka räägitakse, et laste hoiak on saanud kahjustada raskete õpikute pärast ja e-õpik ja kergem koolikott, parandaks ka selle probleemi ära. Miinuseks oleks loomulikult, suur väljaminek. Eriti alguses, kui peab ostma mitukümmend tahvelarvutit ühe klassi peale. On olemas ka võimalus, et õpilased kannavad kaasas oma arvuteid või tahvleid. Tänapäeval on väga paljudes peredes lastel olemas oma arvuti või tahvelarvuti ja arvan, et selle kasutamine koolis muudel eesmärkidel kui mängimine ei oleks halb mõte. Kui aga
juurde. Paljudel lapsevanematel võib tekkida selle vastu tõrge, et nende võsuke pidevalt ekraani ees istub. Laps ei pruugi ju seal ainult tööd teha, vaid hoopis mänge mängida või sotsiaalvõrgustikes teistega suhelda. Ma arvan, et e-õpik ei sobi kindlasti algkooli õpilastele. Kirjalikult tuleb õigekirja osata ja enda käekiri peab välja kujunema. Ma arvan, et e-õpikute kasutuselevõtt oleks õige tegu. Tekiks rohkem võimalusi. Kooli juures oleks vähemalt kerge koolikott hea. Õpetajatel on soovi korral lihtsam töid kontrollida ja saada ülevaade klassist. Veel see säästab puid, mis on väga oluline. Ilmselt kui tuleks e-õpikute võimalus, siis kasutaksin neid kindlasti.
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Juba pikemat aega on e-õpikute kasutuselevõtt olnud populaarne teema. Enamus õpilasi tundub olema nende poolt ja ka paljud õpetajad pooldavad e-õpikute kasutamist, aga on ka neid, kes on selle vastu. Meie koolis pole veel ükski aine selline, kus kasutame ainult e-õpikut, on küll mõned lisamaterjalid ja kordamisülesanded, mille jaoks õpetaja lisab ekooli mõne e-õpiku või veebilehe lingi. Samuti tean koole, kus osades ainetes juba õpitaksegi ainult e-õpikute järgi. Mina ise pooldan nende kasutuselevõttu kõigis ainetes. Esiteks kergendaks see oluliselt õpilaste koolikotti. Näiteks on põhikooli kõrgema astme õpilaste (7.-9. klass) koolikoti lubatud raskus kuni 4.5 kilogrammi ja kuigi ma ise käin gümnaasiumis, siis võin kindlalt väita, et üheksandas klassis oli nädalas paar päeva, kus mu kott kaalus üle 6 kilogrammi. Ei, selle hulka ei kuulunud mu enda isiklikud asjad, olidk...
Selline külm tuul ei tee enesetunnet just meeldivaks, seega tõmban jope kapuutsi üle pea - aitab kahekihiline riie ju vägagi hästi kahe kõrva vahelist halli klompi soojas hoida. Läbi paksu kapuutsi on soojuse väljakiirgumine väga väike ning mul hakkab kohe parem. Ja paistabki juba koolimaja...hea seegi! Külm tormituul avaldab mulle nüüd juba säärast rõhku, et kipun jää peal sõltumata oma saapataldadest pikali kukkuma. Ka väikelapse massiga koolikott minu seljas ei tee olemist kergemaks, selle kaasaskandmiseks peab tegema tõsist tööd. Avaldan äärmise kiiruse ja vilumusega jõudu koolimaja raskele puituksele, sundides seda oma hingedel minule meeldivas suunas pöörduma. Näkku voogab kahe õhumassi kokkupuutel meeldivat soojust. Astun üle läve ning lasen ise tagasivaatamata ukse vedru elastsusjõul oma väge näidata. Jällegi on alanud üks imeline päev...
Hommikul üles ärgates meenus mulle unesegaselt üks heli, täpsemalt telefoni äratuskella helin. Käega kombates võtsin padja alt telefoni ja isegi korraks kartsin kella vaadata. Vajutades telefoni suvalisele nupule ilmus ekraanile kellaaeg mis ütles, et ma olen sisse maganud. Ajades ennast kiiresti püsti, hakkasin kähku riideid selga toppima. Tavaliselt enne mõtlen mida selga panna ja missugune riideese millega sobib, siis nüüd seda aega enam ei olnud. Õnneks oli mul õhtul koolikott tänase tunniplaani järgi valmis pandud. Ma ei jõudnud isegi hommikust süüa, vaid panin jope selga, saapad jalga, võtsin koti üle õla ning tõttasin kooli poole. Tee peal uuesti kella vaadates kõhklesin, kas jõuan bussile, mis peatub kahe minuti pärast Sõjakooli peatuses. Lisasin veel tempot, et ikka jõuda. Möödudes vana sõjakooli majast nägin ma peatust, kus ootasid juba paljud, nii väikesed kui suured. Sisimas lootsin, et bussi enne mind ei tuleks
Koolis ta seda tunnet ei saa, sest õpetajad on arvamusel, et Juhan on kõiges juhtunus ise süüdi. Passiivne- ja agrasiivne käitumine tekitab temas viha. Viha kõigi ja kõige suhtes. Ise on arvamusel, et ta ongi kõiges süüdi ja keegi teda ei salli. Tegelikult on selles poisis peidus palju headust ja hoolivust, kui talle õigesti läheneda. Juhan endaga üksi ühiskonnas toime ei tule, vähemalt esmavajaduste rahuldamisega. Sageli on tal asjad (riided, jalanõud) kadunud, koolikott ja õppevahendid katki ning nende asukohast ei ole tal tihti aimu. Juhanil puudub ka pesemise harjumus. Õpilaskodus ei tohi talle öelda 2 teiste juuresolekul, et mine pesema, seda tuleb teha väga diskreetselt. Ka ei kuulu kokku Juhan ja kell, ajataju kaob tal kohe kui ta on mingisse tegevusse keskendunud. Tunnustuse ja austuse puudust on Juhani puhul märgata tema tegevustes
Raamat Genesis avab Heebrea Piibel, mille lugu loomist. Jumala vaim Uusehitise üle tühi, vesine tühine, loob maailma keelt pimedusse ja sõida on valgus, taevas, maa, taimestik ja elusolendid jooksul kuus päeva. Iga päev ta pauside hääldada tema teoseid "hea" (1:4). Kuuendal päeval, Jumal teatab oma kavatsusest olles "oma pilt" ja ta loob inimkond (1:26). Ta moe mees, tolmu ja vormid naine välja mehe ribi. Jumal asetab kaks inimest, Aadam ja Eeva, et idülliline Eedeni aias, julgustades neid Toota ja nautida loodud maailma täielikult ja keelab neil süüa puu tundes head ja kurja. Kui aed, Eve tekib salakaval madu, kes veenab teda süüa puu on keelatud puu, tagades talle, et ta ei kannata, kui ta seda teeb. Eve jagab viljad Adam ja kaks on kohe täis häbi ja kahetsus. Käies aias, Jumal avastab oma allumatus. Pärast kirous madu, ta pöördub ja needused paar. Eve, ta ütleb, on neetud kannatavad valus sünnitus ja peab esitama oma mehe asutus. Ad...
1. Ontogenees-Üksikorganismi arengutee, mis algab munaraku vilj-st ja lõpeb bioloogilise surmaga. 2. Ontogeneesi kulgu mõj. 2 põhitegurit. *areng *vananemisest põhjustatud taandareng 3. Organismi arengut mõj. välistegurid: *georaafiline keskkond *toitumine *kehaline aktiivsus *keskkonna saastatus *tervis *nauteainete tarvitamine 4. *Bioloogiline vanus on määratletud kindlale vanuseperioodile is. tunnustega nt. esimese menstruatsiooni saabumine, sekundaarsete sootunnuste ja täiskasvanule omaste kehaproportsioonide väljakujunemine jne. *Pasportaalne vanus on sünnidaatumiga määratletud vanus, mis sõltuvalt indiviidi individuaalsest arengust ei lange tihti kokku bioloogilise vanusega. 5. Akseleratsioon: Arengu kiirenemine, jag-b individuaalseks ja sekulaarseks. Indiv. A on indiviidi arengu ette jõudmine vastavale rahvale või geograafilisele iseloomulikest vastava vanuseastme keskmistest arengunäitajatest. Sekulaarne A on hilisemate põlvkond...
sooritamise järgi.(kaugus-kõrgushüpe, täpsusvise, võidujooks, hüpitsaga hüplemine ); 5) Mängijad ise vaheldugu sirutus – ja hingamisharjutustega) #Kauaaegne istumine ebasobivas asendis #Halb valgustus valivad juhtmängija. #Raske koolikott #Ebaõige toitumine #üleväsimus 25. ETTEVALMISTUS (saali valmisolek, riietus, vahendite käepärasus, kas harjutused on peas? 37. MILLINE TERVISEHÄIRE VÕIB TEKKIDA HALVAST PÖIDADE FUNKTSIONAALSEST Jne.);1. kuidas lapsi organiseerida tegevuseks ( koondada ja rivistada);2.kuidas aktiviseerida nende
Kindlaid sõpru ei kujune, kuna hüperaktiivne laps tüdineb kõigist ja kõigest. Seetõttu võib selline laps tunda end teiste poolt tõrjutuna, kuid samas kaebleb ta alailma, et teised teda kiusavad. 5.4 Kooliiga Kooliealine hüperaktiivne laps tuleb sageli koju märkustega päevikus. Ülemäärase aktiivsuse tõttu ei suuda ta tunnis rahulikult istuda, segab õpetajat ja kaasõpilasi, unustab koju kooliasju või tormab ringi vahetundides. Koolikott lendab toanurka ning kui riiete vahetamine meenub, siis seljast võtud riided jäävad vedelema sinna, kus need seljast võeti. Koolitööde tegemine on viimane, mida hüperaktiivne laps vabatahtlikult tegema asub. Enne tehakse kõike muud ja kui kord õppimiseni jõuab on väsimus juba suur, et enamasti selgub, et päevikusse on märgitud vaid mõned õppetööd. Vanemates klassides kasutab laps olukorda ära- ta lihtsalt jätab märkimata, et poleks võimalust õppetööd kontrollida
Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid sellest jääb kahjuks väheseks. Raamatu alguses on kõik klassis korras, kedagi ei kiusata ega norita. Kuid kui Jakob ühel õhtul geibaarist välja tuleb, näeb teda tema klassivend, kes kulub viisikusse. Nägija laseb jutu lahti, et nende klassis käib gei. Algab meeletu tagakiusamine viisiku poolt ja Jakobil muutub pea võimatuks selles klassis käimine. Üks näide raamatust: enne vene keele tundi visati Jakobi koolikott kooliaknast välja ning ta pidi ise neile järgi minema, samal ajal irvitasid akende peal tema klassivennad. Jakobi jaoks oli ka positiivset. Nimelt geibaaris leidis ta endale ka kaaslase Andrease. Neil omavahel klappis ning neile meeldis asju arutada. Kuid kahjuks sattus Andrease isa ühel korral oma pojale ja Jakobile peale. Isa vihastas, viskas Andrease kodust välja ja ei suhelnud temaga pikka aega. Andreasel ei jäänud muud üle, kui
Tunnid Tundide pikkus oli uudne, algas ettevalmistus ülikooliks, kus loengud minimaalselt 90min, Lügis olid tunnid 75min vana 45min asemel, esialgu oli see väga harjumatu, aga päevad olid igati positviised, kuna tundidega jõudis töödelda palju materjali ja reaalselt ka midagi omandada, mitte ainult nuusutada igat teemat. Mida pikemad tunnid, seda vähem tunde päevas mis andis selge võimaluse oma koolikott kergena hoida. Päevade pikkus väga ei muutunud, oli vähem tunde aga päevad olid ikkagi sama pikad. Vaba aeg Vaba aeg LÜGis, on üks suurimaid plusse mida välja tuua. Meil oli spordihoone, kust sai süüa juua, istuda. Meil olid kott toolid üleval korrusel, kus sai lösutada. Meil oli õpilasaktiivi VÕLVi ruumid, kus sai olla, ja nautida maa-alust vana maja hõngu ja vaikust. Vaba aja sisustamise
vahelesegamine 3. mittedirektiivne kõne: märgista käitumine. Ei nimeta last. Juku, ma nägin, et vaatasid pinginaabri pealt maha, Juku ma nägin, et sa viskasid paberi maha. Käitumise kirjeldus. 4. küsimused: Kuidas? Mis? Ära küsi küsimust MIKS? Sest miks küsimused õhutavad indiviide vassima ja valetama ehk tõele mittevastavaid väiteid ütlema. 5. direktiivne kõne: lühike ja viisakas: näiteks Juku võta koolikott lahti; Manni too oma päevik minu lauale; Jaan pane mobiiltelefon käest ära. 6. modelleerimine: kohase käitumise mall. Ütled, osutad, näitad, kuidas saab näiteks Mann nii hakkama, et ei vaata pinginaabri pealt maha. 7. füüsiline sekkumine, isolatsioon Kehtestav distsipliin - see on planeeritud nii, et sekkumine läheb vähemtõsisest tõsisteks sekkumisteks. Planeerides distsipliiniprobleemidega hakkama saamist klassis saame me vaadelda nelja erinevat taset. Vt
Fassettliigeste kokkusurumisel on mitmed põhjused: Joonis 1-5 lülivaheketaste õhenemine, mille tagajärjel lülid paiknevad teineteisele liiga lähedal lihaste tasakaalu häire,kui ühe poole lihased on tugevamad. pikaajaline istumine. kõrgetel kontsadel käimine. halb rüht, mille korral lülisamba erinevatele osadele langeb ebaühtlane koormus. raskuste kandmine, mis ei ole kate vahel võrdselt jaotunud - koolikott ühel õlal. Selline põletik võib põhjustada valu, kuid võib olla ka täiesti valutu protsess sõltuvalt inimesest on see väga erinev. Muutusi saab märgata röntgeni ja magnetresonantsi kujutise abil. Peaaegu iga spondüloosi all kannataja paraneb kirurgilise sekkumiseta. Katsetamisel on kunstlikud lülidevahelised kettad, mis on mõeldud asendama degenereerunud kettaid. Mõned seljavalude põhjused ei ole seotud lülisamba degeneratsiooniga. Vajalik on teostada
- Ümarselgsus Nõgusselgsus Skolioos = vildakselgsus – lülisamba kõverdumine külgsuunas. Struktuurne skolioos: Idiopaatiline – 95% Neuromuskulaarne Kongenitaalne Sidekoehaiguste poolt tingitud Traumajärgne Kasvatajatest tingitud jne Koolieas Halb päevarežiim Kauaaegne istumine ebaõiges asendis Istumine ebasobivas pingis Halb valgustus Raske koolikott Ebaratsionaalne toitumine Üleväsimus Ohutu ja tervist edendv käitumine Ohutus on seisund, kus igasugused ohud, millised võivad tekitada kahjustusi, on kontrolli all, et säiliks inimeste ning ühiskonna tervis ja heaolu. Käitumine on inimese igasugune tegevus, mis võib olla nii enda algatatud käitumine kui ka tema vastureaktsioon välistele teguritele. Riskikäitumine: Käitumine, mida inimesed ei teadvusta ohtliku või kahjulikuna (näiteks mäng
väga hügroskoopne. Ta on ka paljude väetiste põhikomponendiks. 2.1. KEMIKAALIDE HANKIMINE. Seni oleme tegelenud seadusliku kemikaalide hankimisega. Nüüd asume neid virutama. Parim koht kemikaalide pihtapanekuks on kool. Paljudes osariikide koolides vedelevad kõik nende kemikaalid laborite sahtlites ja veelgi rohkem ladudes. Õhtu on labori külastamiseks parim aeg, kuna sel ajal on kõige vähem inimesi hoonetesse jäänud ja enamus laboreid on veel lukustamata. Tuleb vaid võtta koolikott, riietuda teksadesse ja T-särki ning mängida värsket kolledzijuntsut. Kui keegi kipub küsima, mida te siit otsite, siis v?ib varas lihtsalt vastata, et otsib polü-meerkeemia laborit või mõnda teist keemiaga seotud osakonda, kuid mitte seda, kus parasjagu viibitakse. Enamasti saab erinevate laborite asukoha eelnevalt kooli helistades kindlaks teha. Muidugi on ka teisi hilistundide võimalusi laborisse sisse pääsemiseks, nagu näiteks tagaukse lingi vahele kartongtüki asetamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
