Üks üllatuslikuim inimese aru omadus on mälu.
Seega, mälu
on seatud isiksuse omadustest.
Mälu annab võimalust hoida midagi püsivuse kalduvusega otstarbekasele
käitumisele kauaks ning mingil määral prognoosida käirumist tulevikus.
Sellepärast inemese parema arusaamiseks on vaja teada rohkem meie
mälust.
Prantsuse uurijad alustasid uurida mälu nagu toimingut. Nad alustasid
kälitlema nagu toimungu süsteemi, mis on orienteeritud infiormatsiooni
meeldejäätmisele, töötlusele ja hoidmisele.
Prantsuse kooligaga psühholoogias oli tõendatud kõikide mälu protsesside
sotsiaalne tingitus, tema sõltuvus praktilise inimeste tegevustest.
Venemaal see kontsepsioon sai oma edaspidi kõrgemate psühhiliste
inimeste funktsioonide arengut kultuurilise-ajaloolise teoorias, mis oli
viimistletud L.S. Võlgotsij ja tema lähedaste õpilaste A.N.Ljentjev ja
A.R.Lurija’ga.
Oma tuntuva panust mälu uuritamisel andis samuti P.I.Zinchenko ja
A.A.Smirnov. Nad põhjalikult uurisid sundimatult ja ebajuhuslikult