Kooli mitu nägu Koolile annavad näo inimesed, kes sellega seotud on. Peamiselt on kool koht, kus käiakse õppimas ja õpetamas, aega veetmas ja lollitamas. Seal kohtutakse sõprade ja vaenlastega. Kooli peamine ülesanne on noortele piisava hariduse andmine, et nad edasises elus hakkama saaksid. Õpilaste harimisega tegelevad õpetajad, ilma kelleta ei oleks koole olemas. Neid küll sageli vihatakse ja mõnitatakse, aga tegelikult ei mõisteta nende väärtust. Ilma nende nõudlikkuse ja abita saaks meist ühiskonna häbiplekk. Peaksime olema tänulikud, et on olemas haritud inimesi, kes on nõus oma tarkust ka noorte ja vähekogenutega jagama. Õpetajad loovad kooli omanäoliseks: pole kooli, kus oleksid täpselt ühesugused õpetajad. Väga tähtsa osa kooli olemusest moodustab selle õpilaskogu. Ka kõik õpilased on omanäolised ja erilised. On neid, kes on pühendunud õppimisele, on neid, kes käivad...
Kooli mitu nägu Kooli mitu nägu, sellest väljendist võime aru saada, et jutt käib kooli mitmekülgsusest. Lahti mõtestades saame teemat jagada : kooli head ja halvad omadused. Öeldakse ju, et ilma halvata pole ka head. Esimesena tooksin välja kooli halvad küljed. Vahel on juhtunud, et lapsed kardavad kooli minna, nad kardavad teisi koolikaaslaseid, kes narrivad ja kiusavad. Tihti tuleb ette ka koolivägivalda, liiga tihti on vägivallatsemised lõppenud surmaga , mitte küll Eestis , vaid välismaal. Sageli ei olegi lapsed need, kes võhikuid alandavad. Teada on juhtumeid kus õpetajad terroriseerivad õpilasi kõige räigemal viisil. Nüüd pööraksin tähelepanu haridusasutuste parimatele külgedele. Koolis õpime vastutustundlikust ja teistega arvestama, saame eluks vajalikke teadmisi ning oskusi. Kool osutab palju häid võimalusi oma hobide harrastamiseks ja enda annete arendamiseks. Samas saame koolikaaslastega suheldes tuttavad k...
Kooli mitu nägu Kooli mitu nägu, sellest väljendist võime aru saada, et jutt käib kooli mitmekülgsusest. Lahti mõtestades saame teemat jagada : kooli head ja halvad omadused. Öeldakse ju, et ilma halvata pole ka head. Esimesena tooksin välja kooli halvad küljed. Vahel on juhtunud, et lapsed kardavad kooli minna, nad kardavad teisi koolikaaslaseid, kes narrivad ja kiusavad. Tihti tuleb ette ka koolivägivalda, liiga tihti on vägivallatsemised lõppenud surmaga , mitte küll Eestis , vaid välismaal. Sageli ei olegi lapsed need, kes võhikuid alandavad. Teada on juhtumeid kus õpetajad terroriseerivad õpilasi kõige räigemal viisil. Nüüd pööraksin tähelepanu haridusasutuste parimatele külgedele. Koolis õpime vastutustundlikust ja teistega arvestama, saame eluks vajalikke teadmisi ning oskusi. Kool osutab palju häid võimalusi oma hobide harrastamiseks ja enda annete arendamiseks. Samas saame koolikaaslastega suheldes tuttavad k...
Lahti mõtestades väljendit „kooli mitu nägu“ võib aru saada, et jutt on kooli mitmekülgsusest, millest võib omakorda võib teema jagada kaheks osaks: kooli head ja halvad küljed. Nagu öeldakse, et pole head ilma halvata, ei ole ka koolis kõik alati perfektne. Kas siis on asi eakaaslastes, eraelus, koolimajas, motivatsioonis või milles iganes. Esimesena tooksin välja halvad küljed, et hiljem lõpetada heaga. Pidevalt räägitakse koolikiusamisest ning sellest, et lapsed karvadad kooli minna, kuna koolikaaslased teevad neile ülekohut. Kes narrivad ja kiusavad, kes aga osutab lausa füüsilist vägivalda, on ju kõike ette tulnud. Tihti, võib öelda, et isegi liiga tihti on koolivägivald lõppenud ka lapse/õpetaja surmaga. Selle koha pealt on Eesti küll vaoshoitud, kuid ka siin on selliseid asju ette tulnud. Enamjaolt juhtuvad sellised asjad välismaal. Kuid alati ei ole õpilased need, kes teisi õpilasi kiusavad, vaid on tulnud ette ka juhtumeid, ku...
Raamatu "Elu on ilus" sisukokkuvõte Ühel hommikul ärgates tundis Pille-Riin kohe alguses, et midagi on valesti.Ta vaatas kella ning märkas, et on sisse maganud ja seetõttu ka kooli hilinemas, aga see oli imelik, sest ta isa ja ema poleks kunagi tal lasknud kooli hilineda.Alla kööki suundudes tundis ta, et midagi on veel valesti, nimelt ta ei kuulnud enam iga hommikuist jutuvada ega tundnud ka iga hommikuist kohvilõhna.Vanemad olid täna teistsugused (kuidagi, nagu millestki häiritud) ja käskisid Pille-Riinil kähku ära süüa ja kooli minna.Süües hakkas Pille-Riin isa käest pärima, et mis toimub jne.Isa lihtsalt vihastas ühel hetkel ja ütles, et ta ei suuuda enam vastu pidada, lahkus lauast ja sõitis vihaselt autoga minema.Kooli jäi ta aga hiljaks, kuid sellest polnud hullu.Koolis ei suutnud Pille- Riin kuidagi oma nuttu tagasi hoida ja hakkas nutma ning ta sõbranna Merili küsis siis õpetaja käest, et kas too lubaks Pille- Riinil min...
Pildi lisamine
Pilte saab tekstile lisada elemendi abil ja kasutades atribuuti src, mis näitab pildi
asukohta. Näiteks,
või
.
Näide 1. Pildi lisamine
Kirjutame HTML koodis:
Siis me saame:
Oletame, et nüüd on meil vaja muuta pildi suurust. Siis kasutame Elu väikeses linnas Igas riigis leidub väikelinnasid. Mõne riigi suurust arvestades on terve Eesti riik pisike linnake. Väikelinnades on enamasti kõik omavahel tuttavad. Kuid mida üldse mõista väikelinna all? Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Mina arvan, et kõik linnad, mille kohta öeldakse väikelinnad, ei pruugi üldsegi nii pisikesed olla. Elu väikeses linnas pole sugugi halb, kui inimesed saavad omavahel läbi. Kahjuks selliseid ilma tülideta ,,külasid" leidub vähe. Minu arvates hakkab inimestel lihtsalt igav ja on vaja elu natuke vürtsitada. Seetõttu minnaksegi teisele midagi halba ütlema. Nii tekib vihavaen, mis võib kesta aastaid. Suurlinnade elanikud ei käi iga päev või isegi igal aastal läbi linna ühest otsast teise. Väikelinnades, vastupidi, käiakse tööl ühest linna servast teise ja seda tihti jalgsi. Vahemaad punktist A punkti B on väga lühikesed. Lapsepõlves elasin 5 aastat Tallinnas ning seega tean, mis ...
Õpilaste õigused ja kohustused. Igal koolilapsel on päris mitu kohustust ja õigust . Tavaliselt ei pea õpilased oma kohustustest kinni vaid just õigustavad oma õigusi. Aina vähem õpilasi teavad oma õigustest ja kohustustest. Õpilasel on 19 õigust nendeks on : elada ja õppida rahus ja kaitsuses , olla informeeritud nii koolis toimuvast kui ka õpilastele esitatavatest nõudmistest , mitte olla tagakiusatav , saada tasuta õpetust kooli õppekavas ettenähtud programmi ulatises , õppida individuaalse õppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras , saada täiendavat õpiabi õpetajatelt vastavalt õppekavas ettenähtud võimalustele , moodustada koolis õpilasesindus , kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhtes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvahelite organisatsioonide , asutuste ja isikutega. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab kooli õpilasesinduse põhimäärus , avaldada oma arvamust ja teha ettepanekuid ...
PÕIMLAUSE Liitlause, st mitu osalauset, st mitu öeldist Pealause, kõrvallause Mari küsis, miks Joosep teda ei armasta. Kust aed on madal, sealt astutakse üle. Rebane, kellel oli kõht tühi, läks kanavargile. Rebane läks kanavargile, sest tal oli kõht tühi, kuna ta oli kolm päeva söömata olnud. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi, ja varastas priske kana. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi ja meel kurb. Joosep ütles Marile, et ta teda armastab. RINDLAUSE Liitlause, mitu öeldist, osalaused on võrdsed Kõige osavamalt panevad jalga taha kääbused - see on just nende tegutsemiskõrgus. Rebane sõi kana ja hunt vesistas suud. Rebane sõi kana, aga hunt vahtis niisama pealt. NB! Hunt aga ei tahtnudki kana . LAUSELÜHEND Läinud metsa, hakkas mees puid langetama. Metsa läinud, ….. Vaadates kõrgele taevasse, tundus, et hakkab sadama. Kõrgele taevasse vaadates tundus, et …. mata- ll sama nagu des-ll NB! koma ei ole: ho...
Jõgevamaa Gümnaasium 11.I klass Margit Maide POPULAARSEMAD EESNIMED JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMIS 2016/2017. ÕPPEAASTAL Uurimistöö Juhendaja: Sirli Vijar Jõgeva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.TEOREETILINE TAUST................................................................................................... 5 2.MATERJAL JA METOODIKA............................................................................................. 6 2.1.Materjal.................................
Nõo Põhikool Ekskursioon Võrumaal Referaat Annika Adder 9B 14.11.2007 Sõitu alusatasime kooli juurest umbes kell 8.15. Sõitsema mööda Valga maanteed Rannu poole.Esimene peatus oli Tamme-Lauri tamme juures , mis oli igati huvitav .Juba bussis palus õpetaja kõigil otsida kümne kroonine , et väljas saaks vaadata kust poolt on pildistatud seda tamme. Siis proovite mitu meie kooli õpilast ja õpetjad peab ümber puu seisma , et nad saaksid käest kinni võtta. Selleks oli vaja seitset inmest ja tam oli tõesti hiiglaslik. Paaril õpilasel õnnestus isegi tamme otsa ronida. Õpetaja T.Heiter arvas , et kui ta seda puud puudutab saab ta sellelt mingisugust energiat. Järgmiseks peatus paigaks ja vaatamis väärsuseks oli meie Eesti oma kanjon Hinni kanjon. See oli tõesti väga kaunis ja kuidagi kummaline. Kolmas ja kindlasti paljudele meeldejäävaim peatus oli Rõuge S...
Sõnaliigid Muutuvad sõnad · Nimisõnad Kes? Mis? Nimetavad olendeid, asju ja nähtusi. Korvpallur, vend, pall, treener, põlv, tulevik, tuul. · Omadussõnad Missugune? Milline? Väljendavad omadusi (värvust, kuju, suurust jms). Ilus, kartlik, kõrvaline, lumekarva. · Arvsõnad Mitu? Mitmes? Väljendavad arve. Neli, kaksteist, viissada. · Asesõnad Kes? Mis? Asendavad nimi, omadus ja arvsõnu. Sina, keegi, see, niisugune, igaüks. · Tegusõnad Mida teeb? Mida tehti? Mida tehku? Mida teeks? Väljendavad tegevust või seisundit. Sulab, söödi, seisku, laulaks. Muutmatud sõnad · Määrsõnad milline on tegevuse aeg, koht, viis, seisund, või muud asjaolud. Tagasi, kaugel, kaua, tihti, varsti. · Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde ja näitavad selle suhteid tei...
Tallinna 32. Keskkool Alvar Siilbaum 8.a Kaasaegsete noorte probleemid Kaasaegsetel noortel on tänapäeval palju probleeme. Probleemid saavad alguse varajases nooruses ja algavad tihti alkoholi tarvitamise ja suitsetamisega. Suitsetama hakatakse kuuendas või seitsmendas klassis, sest tahetakse olla niinimetatud ,,kõva mees". Siis käiakse vahetundides ja pärast kooli. Tänapäeval on aga noored läinud nii jultunuks, et suitsetatakse juba kooli ees. Tihtipeale jäädakse ka vahele ja seda siis kas direktorile, õppealajuhatajale, õpetajale või siis hoopis politseile, kes käib kooli ümber patrullimas. Vahele jäämine toob aga omakorda probleeme, sest siis saadakse kas käskkiri või kui s...
Kuidas elad, Ann? Autor: Aidi Vallik Tegelased: Ann, Villem, Timo, rita, Reena, Kätlin, Ann käib koolis nagu iga teinegi laps. Tal läheb koolis hästi, kuni jõuab kätte viimane kuu suvele ning koolis muutuvad asjad raskemaks ning ta ei viitsi enam õppida. Kui koolis küsitakse temalt maha vaatamiseks vihikut ning ta vastab, et tal on tegemata, siis klassikaaslased ei usu teda, kuna ta on ju ikkagi üks parimaid õpilasi klassis. Ühel päeval teatavad vanemad Annile, et oleks vaja keldris suurt puhastust teha ning Ann võiks sealt vaadata, mida ta tahab alles hoida ja mida mitte. Nii, Ann läks keldrisse, pikka tuhnimise peale leidis ta ühe vihiku, see oli ema päevik. Ta võttis selle tuppa kaasa ning hakkas seda lugema. Ta luges sealt välja, et ta ema on koguaeg ainult pidutsenud, peaaegu et kodus pole olnudki. Seda vaadates jäi ta mõttesse, kuna temal ema käseb alati helistada, kui ta...
Tapa Gümnaasium Tapa Gümnaasiumi ajalugu Uurimustöö Keili Viks 8.c klass Õpetaja: Anne Roos Tapa 2010 Sissejuhatus Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, m...
OMA EKSPRESS Intervjuu Tamaraga! Kuidas paintballi mängitakse? Spordihoone esmavaade! Uus e-kool hea/halb? Kapp vs garderoob! Kuidas tervist hoida?! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald ·...
Khi pappi vi muidu... Leena Lilleste. Peategelasteks selles loos on kaks 14 aastast poissi kelle nimed on Tommy ja Kribu.Koolivaheaeg on lbi ja poisid lhevad kooli arutades kui huvitav oli nende vaheaeg. Tommy oli lugenud pevi kuna kool algab kuna enne suvevaheaega oli ta saanud endale pruudi kes kis temaga samas klassis ,aga tdruk pidi olema suvel Hispaanjas kuna isa oli seal tl.Emelie oli Tommy tdruku nimi.Kribu oli ,aga terve suve veetnud oma no Bendiki juure Norras ja oli vaimustunud milline huvitav tegelane tema nbu on ja millise seiklused neil olid nii,et Tommyl tekis juba vahel kadetus kuidas tema parim sber saab nii vaimustunud olla kellestki teisest.Ka Kribul oli pruut nende klassist kelle nimeks oli Mathilda.Kooli juurde judes naad mrksid mingit vrast poissi pingil istuvat heleda peaga mustas nahtagis lbe ngu peas nagu kogu maail kuuluks talle.Poisi krval oli nende kooli tdruk Lydia kooli ilusaim tdruk ja ka hea pila...
22.09.2013 Kui pilgud oleks tapvad, oleksin ma praeguseks hetkeks juba surnud. Kurb mõelda, mida peab Tema läbi elama. Ta erineb vaid nahavärvi tõttu sellest ühiskonnast ja Teda koheldakse nagu oleks ta masside viisi inimesi tapnud. Tänavatel kõndides kuuldub igast ilmakaarest vaid sosinaid ja mõnitavaid lauseid. Üpris tundetud inimesed. Ta võib ju väita, et sellega harjub ära. Aga ei, sellega ei harju. See jätab inimese hinge suured haavad, mis ei unune iial. Nii vabastav on unustada enda mured ja probleemid paariks tunniks ja sõpradega kvaliteetaega veeta. Sõbrad on minu elus väga tähtsal kohal. Mida ma ilma Nendeta küll teeks. Kas mõni päev ei võiks mööduda nii, et kõik oleks positiivne. Ma igatsen aega, kus olin 5-ne ja ei saanud asjadest veel täpselt aru. Kogu see hetkeseisund on lihtsalt nii uskumatu. Ajab lausa nutma. 23.09.2013 Sada üks erinevat mõtet tiirlemas peas. Mida õigupoolest tahta, täpselt ei teagi. Alles üleeil...
Ayur Kala 10c Tartu Tamme Gümnaasium 26.11.2012 Elurindel muutusteta "Ta langes oktoobris 1918, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus vaid ühe lausega: Läänerindel muutusteta," lõpetab E.M.Remarque oma jutustuse ühe noormehe elust esimese maailmasõja sündmustes. Tahaks öelda, et jutustuse selle sõja sündmustest ühe noormehe elus, kuid paraku lõpevad jutustus ja elu ammu enne sõja lõppu. See lause võtab väga ilusasti kokku mõtte, mis iseloomustab riigi valitsuste, juhtide või muidu kõrgemate isikute suhtumise üksikinimestesse sõjas. Kuid lugede...
,,Nukitsamees" Kusti ja Iti on metsa maasikale läinud ja ära eksinud. Juba teist korda jõuavad nad suure kivi juurde tagasi. Itil on juba nutt varuks ja ta ei jõua enam käia. Õues on pimedaks läinud ning nad istuvad kivi äärde maha, et korraks jalgu puhata. Iti jääb magama. Ärkab öökulli huikamise peale ja hakkab kartma ning tahab koju. Kusti otsustab, et puhkavad veel natuke, eks siis valges koju lähevad. Kui Iti jäle magama jääb laseb Kusti mõttes tänase päeva vaimusilma eest läbi. Kuidas vanaisa mesilaste pereheitmist reguleeris. Kuidas ema teistele heinalistele süüa viima läks, kuidas kari koju tuli... Siis läksidki nemad Itiga maasikale ja nüüd on nad eksinud. Öökulli huike peale kukub pesast alla linnupoeg, kelle Kusti pessa tagasi upitab. Siis jääb ka Kusti magama. Ärgates leiab ta end rääkimas küürus vanaeidega, kes käseb ka Iti üles ajada ja lubab nad koju juhatada. Vanaeit juhatab na...
Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine Arvustus Teisipäeval, 3. septembril esinesid koolis kaks muusikut saate „Klassikatähed“ esimesest hooajast. Laval kõlasid kahe instrumendi hääled: klaveril Johan Randvere ja klarnetil Marten Altrov. Kontserdi pealkirjaks oli „ Tõmbame päeva käima ehk lustakas tund Marteni ja Johaniga“, mille kava oli spetsiaalselt üles ehitatud koolides esinemiseks, mis tagas selle huvitava ülesehituse. Kavas oli peamiselt klassikaline muusika, kuid vahelduseks kõlasid ka paar džäss- ja rahvamuusika valdkonda kuuluvat teost. Palade vahel suhtlesid instrumentalistid väga elaval viisil publikuga ning tutvustasid enda mängitavaid instrumente. Nad küsisid mitmeid küsimusi, mis suunasid klarnetist ning klaverist üldmulje loomist. Peamisteks küsimusteks olid: mis puust on see pill tehtud, mitu klahvi sellel on ja mitu mängimisviisi sellel pillil on? Õpil...
Phil Mickelson Sam Schmidt 8A Sissejuhatus Phil Mickelson on proffessionaalne Ameerika golfar. Ta on sündinud 16 Juunil, 1970. Ta on võitnud 42 PGA Touri võistlust mis koosneb viiest Majorist, 3 Mastersist ja ühest Openist. Mickelson on üks kuueteistkümnest golfimängijast kes on võitnud kolm neljast proffessionaalsest Majorist. Mickelson on veetnud üle 700 nädala top 10 Official World Golf Rankingus. On oma karjääri jooksul olnud mitu korda maailma parima golfimängija nr.2. Mickelsonile on hüüdnimeks pandud „Lefty“, sest ta mängib vasakukäeliste keppidega kuigi ta on paremakäeline. Ta pandi World Golf Hall of Fame 2012 aastal. Ta on 1,91 cm pikk ja ta kaalub 91 kilogrammi. Ta sündis San Diegos, Californias. Ta lõpetas aastal 1992 Arizona State University. Temast sai proffessionaalne golfimängija aastal 1992. Ta on 45 aastat vana. Mickelson on ainuke kes on võitnud PGA Touri ikka veel olles amatöör. ...
Elulugu Siim Saaresalu Elu on täis seiklusi, õppimist, vaimukust ning igasugu muid asju. Minu eas paljusi asju pole veel toimunuudki, aga mõned saan ma ikka nimetada. Siin ma nendest räägingi. Esimene asi mis ma mäletan, oli aeg, kui käisin väikeste laste mängutoas või teise nimetusega Väikese Päikese rühmas. Olid jõulud ja pidin minema sinna oma emaga, sest külla pidi tulema jõuluvana. Erilist mis ta seal tegi ma ei mäleta, aga seda mäletan küll, kuidas a pidin jõuluvana habet paitama. Rühmast sain ma endale esimesed sõbrad samuti, kellega siiani suhtlen. Rühmas käisin ma ajal, kui olin lasteaia esimeses rühmas. Esimesest rümast ma suurt midagi ei mäleta, ainult seda et me olime teinud ämbriga ühe liiva torni. Samal ajal kodus juhtus igasugu põnevaid asju! Ma olen mäletama jäänud üht erilist kiike, mille peal ma alati magama jäin. Tavaliselt kui ma selle peal kiikusin, lükkasid mull...
Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi laste...
"Kurjus" autor Jan Gillou Raamat on leni must ja esikaanel, pealkirja ja autori vahel, on vikselt he mehe kurjad silmad. Thtsamad tegelased (pole mingis kindlas jrjekorras): Erik, Pierre, paps, Lewenheusen, Tosse Berg, Silverhielm, Dahlen, Kull, Bernhard, Kurg, Marja; Nukogu liikmed ja Laeka (laegas) liikmed. Muideks, tegevus toimub Rootsis, nii et siis nimed, kohad jms on rootsilik. Snaseletused: reaalkool - peaks olema klassid kuni heksanda klassini neljandikud - /pole kindel. gmnaasiumil oli neli klassi ja neljandikud olid gmnaasiumi krgeim klass nukad - Nukogu liikmed laupev-phapev - pidi istuma laupeva ja phapeva arestis vi siis tegema mingit kohustuslikku td vms. Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult. Tal oli ema, vikevend ja isa, keda ta hdis papsiks. Paps andis Erikule pidevalt peksa. Ta peksis teda sna otseses mttes koerarihma vi kaseviha vmt'ga. Sgilauas sai Erik peaaegu iga kord krvakiile ja muid lke ...
TÕMBA UTTU Joonas ja ta sõbrad/klassikaaslased elavad ühes Eesti väikelinnas ja käivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad lähevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab välismaale minna. Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see G...
TMBA UTTU Joonas ja ta sbrad/klassikaaslased elavad hes Eesti vikelinnas ja kivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud he nidendi, millega nad lhevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sprusklass hes Rootsi vikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab vlismaale minna. Ta mtleb, et ta pgeneb Rootsis ra, lheb he panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus ttar ja saab nii Rootsis rikkaks. hel peval tuleb petaja Piilman Joonase juurde ning tleb, et Joonas ei saagi situ minna, kuna Joonas ei osale muusikalis nitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis ks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale livihaseks. Ta karjus petaja peale, et see on pettus, lpuks jooksis Joonas klassist minema. Vljas rkis ta Markole sellest. Lpuks tuli vlja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile...
Müstiline Venemaa Josef Stalini tütar Svetlana Vassili Stalin pole ainus laps, teisest abiellust on ka tütar Svetlana. Tema elulookäik pole mitte vähem kirjum, vaid võib-olla rohkem. Vend lahkus 48-aastase nooremehena Svetlana sai pikemalt tegutseda. Ta sündis 28. veebruaril 1926. aastal. Peaks elama vähemalt tänini, vähemalt sel hetkel, kui saade eetrisse läks, 9. mail. 2010. aastal. Tema elu on vennaga sarnane. Pöörase ajaliselt oli talle rohkem antud kui vennale. Svetlana on üks Stalini lähedamatest, kes oli Stalini valitsemise ajal. Piltidel oli isa kõrval, pigem isa süles. Svetlana õppis samas koolis, kus ka vend Vassili. 30 aastat hiljem on kooli reform 25 Eesrindlik kool. Tegemist oli Moskva ühe vanima kooliga. Kooli asutamisaasta on 1857, erakool. 19. sajandi lõpus kuni oktoobri pöördeni on see üks linna parimatest koolidest ja sellest koolist pee...
Miks asusin õppima ehitusviimistlejaks Kõik me tahtsime kunagi saada tuletõrjujaks, politseinikuks, juuksuriks ja isegi kosmonaudid. Asusin õppima ehitusviimistlejaks, sest mind on koguaeg huvitanud ehitus ja ehitusviimistlus tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja li...
Tegelased: Maria, Sirkka, isa, klassijuhataja Kuplike, Andres, Jossu (Joosep),Gerda. On suvelõpp, augusti kuu ja Maria majas toimub põleng. Ta ema põleb majja sisse. Isa läheb kohe peale matuseid linna ära ja ei suhtle naabri Olga-tädi juures elava Mariaga enam mitu kuud. Maria poiss Andres on Mariale koguaeg toeks. Mõni kuu hiljem ütkeb Olga-tädi, et isa oli kutsunud Maria tööreisile Pariisi kaasa ja asju selgeks rääkima. Pariisis sai Maria teada, et isa on eluga edasi läinud ja saab tema klassijuhataja Klaarikaga (Kuplikesega) poja. Maria oli järgnevatel nädalatel närviline ja pinge tõttu ta sattus haiglasse. Seal ta sai tuttavaks laheda ja mitte suud kinni paneva Sirkkaga. Nad said väga headeks sõpradeks. Peale haiglast välja saamist ei rääkinud Maria isaga üldse. Isa kutsus Maria ja Olga, enda ja Kuplikesega elama. Olga tahtis kuid Maria mitte. Isa ütles, et Olga on vana ja ta peab elama kellegi teise hoole all ja Maria võib endale...
Mari Murakas 10. A Haridus on vabadus kannatada Vaimne tervis on sama tähtis kui füüsiline tervis. Nende mõlema eest peab inimene hoolt kandma. Sellegipoolest hoitakse ühiskonnas sageli kõrgemal kohal füüsist ning vaimsus ja selle korrasolek näib justkui tähtsusetuna. Ka koolist puudumist ei saa välja vabandada millegi nii ,,labasega", kui seda on näiteks: ,,Vabandan, ma ei saanud täna kooli tulla, mul oli hommikul tunne, et ma ei ela seda päeva üle." Tundub, et igal ühel meist on tutvusringkonnas vähemalt üks inimene, kes igapäevaselt oma vaimse heaolu korras hoidmisega võitlema peab. Koolis on mentaalsete haiguste all kannatajaid märgatavalt rohkem, kui üheski teises hoones või ametiasutuses. Kuidas anda lastele vabadus...
Refereering Elina Harjuneni artiklist "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" Elina Harjuneni artikkel "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" räägib väärtuskasvatusest soome koolis heites valgust ka võimalikele seostele PISA testi tulemustega. Haridusinimesed kõikjalt Euroopast, kaasaarvatud Eestist, arutlevad soome hariduse kui fenomeni üle: kuidas saavutavad soome kooli õpilased PISA testis alati nõnda kõrgeid tulemusi? Osad on pidanud nende heade tulemuste saladuseks väärtuspõhist kasvatust. Soome eduvõtit tõlgendatakse nende orienteeritusele vastutustundele, enesedistsipliinile ja aususele rohkem kui naudingute taotlemisele. Artikli autor Elina Harjunen mõistab, et kuna Soomes ei ole varases eas kooliminekut, palju kodutöid ega pikki koolipäevi, ei saa eelnimetatud näitajad olla seotud kõrgete tulemustega PISA t...
Kas e raamat vallutab meie raamaturiiulid ? Kui mõelda käesolevale aastale ja mida see toob uut kirjandusmaailmas, sööstab esimesena pähe euro. Iga muutus nõuab harjumist, kohanemist ning see muudab tarbijad kitsiks, kuid mida veel tuleks meil oodata või karta käesolevalt aastalt? Uueks tuuleks raamatumaastikul on e raamat. Uuenduslik, säästev, kuid mitte eriti soodne. Mis on selle plussid ja miinused ? Kas e raamat on midagi muud, kui lihtsalt elektrooniline, uudne seadeldis ? Kindlasti üheks e raamatu plussiks on tema käepärasus. Teda on lihtne ning mugav kaasas kanda ja ta kaalub vähe. Selle pealt ei pea tolmu pühkima ning see on keskkonnasõbralik. E raamatute võlust saab tavaliselt siis aru, kui sa oled selle ise endale soetanud. Alles siis, kui istud bussipeatuses igavust tundes ja sa avastad, et sa võid oma kotikesest välja võtta õhukese ning vähekaaluva lugeri. Selles peitubki üks suuremaid plusse e ...
Kas e raamat vallutab meie raamaturiiulid ? Kui mõelda käesolevale aastale ja mida see toob uut kirjandusmaailmas, sööstab esimesena pähe euro. Iga muutus nõuab harjumist, kohanemist ning see muudab tarbijad kitsiks, kuid mida veel tuleks meil oodata või karta käesolevalt aastalt? Uueks tuuleks raamatumaastikul on e raamat. Uuenduslik, säästev, kuid mitte eriti soodne. Mis on selle plussid ja miinused ? Kas e raamat on midagi muud, kui lihtsalt elektrooniline, uudne seadeldis ? Kindlasti üheks e raamatu plussiks on tema käepärasus. Teda on lihtne ning mugav kaasas kanda ja ta kaalub vähe. Selle pealt ei pea tolmu pühkima ning see on keskkonnasõbralik. E raamatute võlust saab tavaliselt siis aru, kui sa oled selle ise endale soetanud. Alles siis, kui istud bussipeatuses igavust tundes ja sa avastad, et sa võid oma kotikesest välja võtta õhukese ning vähekaaluva lugeri. Selles peitubki üks suuremaid plusse e raamat...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS 90-E IIDOL: KURT COBAIN Referaat Juhendaja: Gumenjuk Svetlana Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 105 MRA TALLINN 2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Lapsepõlv ja noore elu........................................................................................... 4 «Nirvana».............................................................................................................. 5 Eraelu.................................................................................................................... 6 Narkootikumid ja surm.....................
Referaat Tallinna Tehnikaülikool 2012 Sisukord 3) Sissejuhatus 4) Peatükid 6) Kokkuvõte 7) Intervjuu 8) Allikad 9) Lisad Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma TTÜ'st ehk Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tallinna Tehnikumi ajaloost, rektorites ning muutustest alustades kooli rajamisest kuni tänapäevani. Valisin selle teema, sest on soov endal sinna ülikooli minna. Eriala pole ma veel valinud. Sooviksin teada TTÜ ajaloost, kuulsamaid õppejõude ning alad millega on TTÜ maailmas silma paistnud. Ajalugu 17. septembril 1918. aastal asustati õppeasutus nimega Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused, kus osales 115 õpilast ning neid õpetas 25 õppejõudu. Kursuste juhiks sai Karl Ipsberg, kes sündis 3. jaanuaril 1870. aastal Suure- Kambja vallas ning suri 27. juunil 1943. aastal Kirovi oblastis V...
Minu minevik, olevik ja tulevik Minu elu on aastate jookul väga palju muutunenud ja selle käigus olen ma väga palju arenenud ja kasvanud, ning kavatsen seda ka tulevikus teha. Tihti ei olene see ainult minust, vaid ka mind ümbritsevatest inimestest, keskkonnast ja minu enda tahtejõust. Mind on mõjutanud palju nii mu vanemad kui ka sõbrad ja tuttavad. (50) Väiksena veetsin palju aega enda vanaise juures kuna ise elasime korteris kuid temal oli uhke maja, seal sai mul väga heaks sõbrannaks naabri tüdruk, kuigi meil oli kolm aastat vanusevahet meid see ei häirinud. Ma olin natuke häbelik kuid mul oli parim sõbranna, kellega koos sai tehtud asju, millest jäävad mälestused kogu eluks, näiteks kui me randa läksime, aga ei julgenud ujuma minna kuna arvasime et seal olevat koletised, ja kord kui ma tahtsin e...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus Ruumilise planeerimise iseseisevtöö Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Ala iseloomustus......................................................................................................................4 1.1.Ala määratlemine Ülenurme alevikust..............................................................................4 1.2.Määratletud ala maakasutuslike planeeringute ajalugu.....................................................5 2.Ala kohakirjeldus.....................................................................................................................7 2.1.Lynch´i mälukaardi analüüs..............
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible ak...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 1940 Referaat Õppejõud: emeriitdotsent Ene Mägi Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldine teave................................................................................................................................ 3 Lapse-ea jaotus.......................................................................................................................4 Kasvamine.........
Mida ma teen vabal ajal arvutis. See on päris huvitav küsimus , et mis ma teen vabal ajal arvutis , kui täiesti aus ja konkreetne olla siis ma ise ka ei teagi ega saa aru mida ma teen selles arvutis. Ma ei ole üldse arvuti inimene eriti , ma ei ole sellised nagu mõned arvutisõltlased , et nii kui koolist või töölt koju jõuan , et siis kohe jooksuga arvuti taha ja hakkan mingit mängu kähku mängima või midagi muudsellist imelikku värki. Mina olen selline inimene , et mina lähen arvutisse siis kui mul on midagi vaja teha , midagi kindlat vaja teha , mul ei ole sellist vajadust , et ma peaksin arvutis istuma tunde päevi nädalaid või isegi kuid. Mina lähen arvutisse näiteks siis kui mul on selleks vajadus ja kui mul on selleks võimalus , ma usun , et ma ei ole ka selle pärast selline arvuti sõber , et ma juba väiksest peale olen kasvanud ilma arvutita ja ma olen oma elu jooksul väga vähe...
Haridus Suurbritannias ja USA´s Inglismaal ja Walesis on 93% tasuta riigikoolid ja 7% erakoolid. Kuigi segaselt, mõned era sõltumatud koolid kutsutakse ,,avalik" koolideks! Kõige kuulsam on arvatavasti Eton. Sotimaal on endal haridussüsteem. Ühendriikides, 90% koolidest on tasuta riigikoolid. Enamik erakoolidest on üles seatud religioosetest gruppidest. Haridus on kohustuslik alatest viiest kuni kuusteistkümnenda aastastele. Seal on 3 põhi etappe: Esmane (1-6 aastat), teisene ( 7-11 aastat) ja vabatahtlik ,,kuues klass" (kaks või kolm aastat enne ülikooli õpingut). Riigi põhikoolid on peamiselt ,,ulatuslikud" koolid, mis tähendab, et õpilased ei pea tegema spetsiaalsed eksamit sinna minnes. Mõnes kohtades, kohalike omavalitsuste kaudu töötavad ,,valimist" süsteemi. Seal ei ole riiklikud süsteemi aga enamus ühendriikides on kohustuslik haridus alates viiest kuni kuueteistkümnenda eluaastani. Se...
Nii hea on olla perega koos Tegelikult ei ole perega minuvanusel üldse tore koos olla . Esivanemad ning vanemad generatsioonid on aegunud, nad ei saa aru tänapäeva noortest ning tihtipeale mõistavad nad selle hukka, enne kui hakkavad lähemalt asja uurima. Nagu öeldakse, pole halba ilma heata ja ega see asi nüüd nii must-valge ei olegi . Pere on alati sulle toeks ja aitab hädast välja , aga hea kipub meelest ära minema . Minuealisel inimesel on ikka tavaks rohkem sõpradega koos olla või niisama oma toas aega veeta , kui oma pere lähedal olla. Ega tahagi kogu aeg samade inimeste seltsis olla, sest see lihtsalt tüütab ära. Samuti on mul isiklikult ja kindlasti ka paljudel teistel noortel vaja palju privaatsust . Vahepeal on tunne, et vanemad tungivalt liialt eraellu. Ei taha sugugi mitte kõike nendega jagada . Kõigil on saladusi ning mõnest lihtsalt ei taha rääkida. Ise olen leidnud, et mu tuba on koht , kus...
Koolikiusamine pole paratamatus Kõik on mingil määral kokku puutunud koolikiusamisega. Õnnelikumad meist on pidanud sellele vaid tunnistajaks olema, aga kõigil nii palju ei vea. Koolikiusamine ei ole kuidagi moodi seotud kooli suuruse, asukoha või astmega, kiusaja tegude taga on üldjuhul siiski kehv kasvatus või isiklikud probleemid. Koolikiusamisel on mitu liiki- verbaalne, füüsiline, kaudne ja viimsel ajal alguse saanud aga kiiresti leviv küberkiusamine. Verbaalne kiusamine hõlmab narrimist, mõnitamist, hüüdnimede panemist ja mõnikord isegi ähvardamist. Sedasorti koolikiusamine on vägagi levinud ja jätab ohvrite hinge kindlasti sügava haava. Kiusamiseks põhjuse leidmine ei ole kunagi probleem- ikka ja alati suudetakse leida kasvõi imepisike detail kellegi juures ja selle kallal lõputult nokkida. Kiusamiseks võib leida põhjuse kahvas päritolus, odavates riietes, seksuaalses orientatsioo...
Kool 1970 1980-ndatel aastatel Uurimustöö Koostasin oma uurimustöö ajast, mil mu ema koolis käis. See polnud küll väga ammu, kuid paarkümmend aastat on sellest möödas ikkagi. Selle ajaga on koolielu veidi teistsuguseks muutunud. Ema läks kooli 7-aastaselt 1975. aastal ja lõpetas keskkooli 1986.aastal. Esimeseks kooliks oli Väike-Maarja Keskkool, 1980.aastal jätkas õppimist Kadrina Keskkoolis. Sel ajal käidi koolis ka laupäeviti (vähemalt 70-ndatel). Koolikorraldus oli tänapäevasega väga sarnane, aga üht teist oli ka erinev. Üks erinevus oli see, et põhikool kestis kaheksa aastat praeguse üheksa asemel ja keskkool lõpetati seega ka kaheteistkümne aasta asemel üheteistkümnega. Üks õppeaasta lisandus kuskil 80-ndate aastate keskel, siis läksid lapsed vahepeal kooli juba 6-aastaselt. Koolis pidi käima koolivormiga: esimeseks koolivormiks algklassides oli tumesinise pihikseelik ja he...
Mõtteid A.Augustinuse ,,Pihtimused" põhjal Aurelius Augustinuse ,,Pihtimused" võib võtta kui autobiograafilist teost, ehkki biograafiat uusaegses mõttes ei saanud antiikkirjanduses eksisteerida kuna tollane kujutus isiksusest oli erinev. Ta kujutab oma elu alates kaugest lapsepõlvest ja kirjutamise ajaga lõpetades. On ju teada, et ta sõnastas teoses ristiusu põhitõed ja kuni 13.sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv. Augustinuse igal sammul peegeldus Jumala austamine. Tema ,,Pihtimused" XI ja XII raamatu osas tekib mul palju küsimusi Jumala ja maailma kohta üldse. Kas too kõikvõimas on alati see kelleks me teda arvame olevat, see õige, kellesse jäägitult uskuda, või peitub meis endis midagi hoopis võimsamat ja ürgset? Ma pean kahjuks tõdema et minu kokkupuude Jumalaga pole eriti tihe ja võib ka öelda- sõbralik, pigem jahedapoolne. Võib-olla on seda vale arvata, sest kõik me inimesed oleme p...
l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal val...
Ei ole paremaid, halvemaid aegu on hetk, milles viibime praegu. Kunagi kui Eesti oli Venemaa koosseisus oli meie rahval palju raskeid ja ka helgeid päevi. Selles suhtes oli vene võimu all hea olla, et oli selline ühistu nagu kolhoos, mis võimaldas inimestele palju töökohti. Elu toimis ka sellistes kohtades, mis on praeguseks juba seisavad mitukümmend aastat tühjadena. See oli selline aeg, kus naaber tundis naabrit, aga tänasel hetkel see päris nii pole. Maainimestel oli tol ajal minu arust parem elu kui linnainimestel, sellepärast et põllumajandus oli üsna kõrgel tasemel. Kõik toit saadi oma põllu pealt, aga linnainimesed pidid poest ostma paljusid toiduained. Sellel ajal oli vähe asju kauplustes saadaval. Kui praegust olukorda Eestis võrrelda tollase ajaga, arvan et see oli mõnes mõttes parem elu kui nüüdsel ajal. Inimestele võimaldati tööd kui nad tahtsid tööd teha, aga praegusel ajal on meil Eestis suur tööpuudus. Neid inimesi...
Naise positsioon Vanaaja kultuurides Maailmas on aegade jooksul välja kujunenud mitmeid tsivilisatsioone ja kultuure, igal ühel neist kujunes välja just neile omane maailmavaade ja ühiskonnakorraldus. Niisamuti nagu võime leida sarnasusi ja erinevusi Vanaaja ja tänapäeva vahel, võime neid leida ka võrreldes Vanaaja kultuure omavahel. Ka naise positsioon ja roll ühiskonnas on olnud aegade jooksul erinevates kultuurides isesugune. Vanas -Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus nad kuulusid kogu oma elu isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Ka Vanas Roomas oli naise õiguslik seisukord põhijoontes sarnane, kuid erinevalt Vana -Kreekast osales naine vähemalt kodus korraldatud õhtusöökidel ja korraldas abikaasaga vastuvisiite. Võrreldes nende kahe kultuuriga oli naiste seisund vanas Egiptuses tunduvalt kõrgem. Seal oli naistel ...
Milline oleks ideaalkool? Me tihti mõtleme, et milline võiks olla kool tulevikus. Paljud vastaksid kindlasti, et kogu töö peaks olema elektrooniliselt arvuti ees, kodused ülesanded ette antud ja kõik. Või siis, et lühemad tunnid,hubasem ja parem kool ning koduseid ülesandeid üldse pole. Just nii kõlabki ideaalkool. See ei peaks olema kindlasti selline, nagu on praegune kool, kus õpilased kuulavad ja õpivad ning õpetajad räägivad ja õpetavad. Miks ei võiks see olla koht, kus me saame nii hariduse, kui ka koht, kus me saame veeta oma suurema osa lapsepõlvest, tundes seal rõõmu, mitte piina ja tohutut pinget. Kool ei tohiks olla nagu vangla, kus õpilased peavad istuma 45 minutit järjest. Ideaalkoolis oleks tunnid lühemad ja mängulisemad, sest on ju teada, et asjade praktiseerimine ja läbimängimine aitab neid paremini meelde jätta. Vahetundides võiks olla võimalus istuda kohvikus või jutustada lihtsalt sõpradega pinkidel....
annaabi.ee 
