Eksamiküsimused ja vastused 2009
70. 71. 72 Ahend-koodide maatriks esitus. Loenguslaid 21. (lk.1-3)
Ahendkoodid on alaliik nn pidevatest koodidest. Erinevalt plokk-koodidest (milliste
järjestikuste koodiplokkide vahel puudub igasugune sõltuvus) on pideva kodeerimise
puhul koodiplokid libisevas sõltuvuses üksteisest. Plokid on põhimõtteliselt lühikesed.
Ahendkoodi esitus tekitava maatriksiga: Y(väljundvoog) = X(infovoog) * G (tekitav
maatriks)
73. Ahend-pidevate koodide esitus koodipuuna. Loenguslaid 21. (lk. 4) Reeglid:
Olgu infoploki pikkus k, puukujulise graafi igast sõlmest on hargnemisi 2 k. Igale ribale
vastab n sümbolist kood, igast sõlmest liigutakse kas üles või alla vastavalt
infosümbolite väärtustele.
Koodipuud pole raske teha, kuid ta peab vastama struktuurskeemile. Parim on tema
moodustamist teha sammhaaval. Koodipuud saab kasutada nii eraldavate kui ka
eraldamatute ahendkoodide koostamisel. Iseärasusteks on alaline laienemine (iga
annaabi.ee 
