eetilistemas regioonides kui Kongo DV[2]. Mitmeid koobalti ühendeid kasutatase ka keemilistes reaktsioonides oksüdatsiooni katalüsaatoritena. Tüüpilised katalüsaatorid on karboksülaadid, ehk koobalt seebid. Neid kasutatakse ka värvides, tintides ja lakkides, et kiirendada kuivamist[2]. Ajalooliselt on koobaltit kasutatud peamiselt pigmendina. Koobaltklaasi, mis on tumesinine klaas, toodetakse, kui lisatakse klaasisulamisse koobaltoksiide või koobaltkarbonaate. Erinevate ühenditega saab luua erinevaid värve, näiteks roheline (CoO ja ZnO segu), kollane (K3[Co(NO2)6]) või lilla (Co3(PO4)2) [2]. 6 5. Füsioloogiline toime Koobalt satub atmosfääri tahkete osakeste kujul nii looduslikel, kui ka inimtekkelistel põhjustel. Looduslikult satub koobalt atmosfääri tuule abil erosiooni kaudu, muldade ja kivide
suhteline dielektriline läbitavus ε = 12,5. . Rauasulamite koostises suurendab elektrotehnilise terase elektrilist eritakistust. Kasutatakse dioodide, transistoride, türistoride, pinge stabilisaatorite jne. valmistamisel. Seleen (Se), hall kristalne aine sulamistemperatuuriga 221 °C. Kasutatakse peamiselt valgustundlike pooljuhtseadiste (fotoelemendid, fototakistid jne.), varemalt ka alaldite valmistamisel. Vask-, mangaan- ja koobaltoksiide (Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3) kasutatakse põhiliselt temperatuuritundlike takistite (termistoride) valmistamiseks. Tsinkoksiidist (ZnO) aga valmistatakse liigpingepiirikuid nii madal- kui ka kõrgepinge seadmetele. Ränikarbiide (SiC) kasutatakse varistoride valmistamisel, varem ka ventiillahendite mittelineaarsete takistite valmistamisel ja ränikarbiidi baasil koostatud ainest siliitist valmistatakse kõrgetel temperatuuridel kuni 1500 oC töötavaid küttekehi.
annaabi.ee 
