Koobalt
eetilistemas regioonides kui Kongo DV[2].
Mitmeid koobalti ühendeid kasutatase ka keemilistes reaktsioonides oksüdatsiooni
katalüsaatoritena. Tüüpilised katalüsaatorid on karboksülaadid, ehk koobalt seebid. Neid
kasutatakse ka värvides, tintides ja lakkides, et kiirendada kuivamist[2].
Ajalooliselt on koobaltit kasutatud peamiselt pigmendina. Koobaltklaasi, mis on
tumesinine klaas, toodetakse, kui lisatakse klaasisulamisse koobaltoksiide või
koobaltkarbonaate. Erinevate ühenditega saab luua erinevaid värve, näiteks roheline (CoO ja
ZnO segu), kollane (K3[Co(NO2)6]) või lilla (Co3(PO4)2) [2].
6
5. Füsioloogiline toime
Koobalt satub atmosfääri tahkete osakeste kujul nii looduslikel, kui ka inimtekkelistel
põhjustel. Looduslikult satub koobalt atmosfääri tuule abil erosiooni kaudu, muldade ja kivide
annaabi.ee 
