Koobalt
moodustades Co304, veelgi kõrgemal temperatuuril (üle 900C) tekib taas Co. Hallogeenidega
reageerib Co juba toatemperatuuril(CoBr2, CoCl2, CoI2, kuid Co3N), teiste mittemetallidega
kuumutamisel( CoN, Co2N, Co3N, CoB, Co2B, Co3B, Co2P, CoP, CoP3, CoS, CoS2, CoH2,
Co3C).
Co reageerimisel lahjendatud H2So4, HNO3 ja HCl happega tekivad vastavad koobalt(III)
soolad, mida on lahusest võimalik eraldada punase värvusega kristallhüdraatidena
(CoSo47H2O, Co(NO3)26H2O, CoCl26H2O). HF hape koobaltisse ei toimi.
Kasutamine
75% Co maailmatoodangust kulub sulamite ja eriteraste saamiseks. Esimeseks Co-sulamiks
oli stelliit (1910.a) Co-W-Cr sulam, mis sai nimetuse poleeritud pinna heleda läike tõttu
(stella lad. k. täht). Stelliit on korrosiooni- ja kulumiskindel ning suure kõvadusega, sellest
valmistatakse lõiketerasid. Vitallium (Co Cr Ni Mo- sulam) on kõrgel temperatuuril
püsiv gaasikorrosiooni suhtes, seepärast tehakse sellest sulamist gaasiturbiinide ja
annaabi.ee 
