Legeerivate elementide mõju terase omadustele Legeeritud terasteks nimetatakse niisuguseid teraseid, milledesse on lisatud legeerivaid elemente ( kroomi, niklit, koobaltit, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani, titaani, alumiiniumit). Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3…5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Oma kodutöös pööran suuremat tähelepanu just kroomile (korrosioonikindlus), volframile ja koobaltile. Tähtsaimaks legeerivaks elemendiks võib pidada just kroomi, see tõstab terase kulumiskindlust ja kõvadust. Suurenevad ka terase läbikarastatavus ja korrosioonikindlus. See, et teras oleks roostevaba, peaks ta sisaldama vähemalt 12 % kroomi. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsek...
Terase legeerivad elemendid – kroom, koobalt ja vanaadium ning nende omadused ja kasutusalad Terase sulameile lisatakse erinevaid elemente ehk terasega legeerivaid aineid, et teras saavutaks vajalikud omadused. Enim levinud legeerivaid elemente, mida terase sulameis kasutatakse, on kokku umbes kümmekond. Alljärgnevalt on välja toodud kolme –kroomi, koobalti ja vanaadiumi omadused ja legeermise saadused. Kroom on kõva valge läikiv metall, mille leiab Mendelejevi tabelis 24. kohalt. Tavalisel toatemperatuuril on kroom üsna vastupidav õhu ja vee suhtes. Kroomi sulamistemperatuur on 1800˚ C ning erikaal 7,14. Kroom lahustub lahjendatud väävel- ja soolhappes, eraldades vesinikku. Külmas lämmastikhappes aga kroom ei lahustu ja muutub lämmastikhappega töötlemisel passiivseks nagu alumiiniumgi. Kroomi kasutatakse terases selleks, et anda talle kõvadust ja vastupidavust, viskoossust ...
Osaliselt veetustuvad kristallid juba toatemperatuuril sõltuvalt õhuniiskusest. Olenevalt kristallveeteguri arvväärtusest on kristallhüdraadi värvus erinev (n=4- punane; n=2- rooskaslilla; n=1,5- tumelilla; n=1- sinililla; n=0-helesinine, milles n=kristallveetegur). CoCl2 lahusega immutatud paberit saab kasutada hügromeetrina. Co2(Co)8 koobaltkarbonüül tekib kõrgrõhul ja temperatuuril CoCo3 ja Co reageerimisel. Ühendis Co2(Co)8 on Co o.-a. 0. koobaltile on iseloomulikud Co(III)- kompleksühendid: trikaaliumheksatsüanokoobalttaat(III) K3[Co(CN)6], koobaltheksaammiintrihüdroksiid [Co(NH3)6](OH)3. Naatriumheksanitrokobaltaat(III) Na3[Co(NO2)6] leiab rakendamist keemilises analüüsis K+ määramisel (tekib kollane sade K3[Co(NO2)6]). Bioloogiline funktsioon. Co bioloogiline osa on seotud loomega, DNA sünteesi, aminohapete ainevahetuse ja ensüümide aktiveerimisega. Kui inimese ja loomade toidus on vähe Co-ühendite lisamisel