Kaasaegne merealade ja merepõhja jaotus
kõigile riikidele võrdselt kehtiv mereõiguse normistik. , sest peale Genfi
konvetnsioone üritati endiselt oma territoriaalmerd ühepoolselt või kahepoolselt
laiendada. Laiendamise põhjuseks olid muidugi kalavarud ja muud ressursid.
Samamoodi üritati saavutada monopoolset seisundit majandusvööndis ja mandrilaval.
SISEVEEKOGUD – mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) + sisemeri
Konvntsioon art 8 – siseveed moodustavad territoriaalmere lähtejoonest maismaa
poole jäävad veed. (Saarestikuriikidel vähe teisiti).
Siseveed on riigi territooriumi lahutamatu osa mille üle riik teostab ülemvõimu samas
mahus nagu kuival maal.
Erandiks on teise riigi sõjalaevad, mis omavad puutumatust ja alluvad vaid lipumaale
(siisko kohustatud järgima kaldariigi seadusi).