Kaasaegne merealade ja merepõhja jaotus
Traditsiooniliselt on jaotatud merealad ja merepõhi kolemeks: siseveeks,
territoriaalmereks ja avamereks.
Genfi konventsioon tõi mereõigusesse uue mõiste – erivöönd.
ÜRO 1982 konventsioon lisas majandusvööndi ja süvamerepõhja regulatsiooni.
ÜRO rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni väljatöötamise eesmärgiks oli luua
kõigile riikidele võrdselt kehtiv mereõiguse normistik. , sest peale Genfi
konvetnsioone üritati endiselt oma territoriaalmerd ühepoolselt või kahepoolselt
laiendada. Laiendamise põhjuseks olid muidugi kalavarud ja muud ressursid.
Samamoodi üritati saavutada monopoolset seisundit majandusvööndis ja mandrilaval.
SISEVEEKOGUD – mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) + sisemeri
Konvntsioon art 8 – siseveed moodustavad territoriaalmere lähtejoonest maismaa
poole jäävad veed. (Saarestikuriikidel vähe teisiti).