• 1960-l aastal sai laamtektoonika kui teadus üldise heakskiidu. • Kui kaks ookeanilist laama vöi üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam teineteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning formeerub subduktsioonivöönd- ookeaniline laam surutakse vahevöösse. • Üheks laamtektoonika kontrollivaks jõuks on vahevöös asetleidvad konvektsioonivoolud. Pidevas ringjas liikumises olevat vahevöö piirkonda nimetatakse konvenktsioonirakuks. • Laamade äärealasid on kolme tüüpi a) laamad liiguvad üksteisest eemale b)laamad liiguvad üksteise suunas c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt • Nihke murranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. • Kahe kontinentaalse laama kokkupõrke tulemuseks on kontinentide kollisioon ning Himaalaja taoliste mäestike sünd. • Kui kaks ookeanilist laama teineteisest lahknevad, täitub nende vaheline ruum vahevöös
üldise heakskiidu. 4) Kui kaks ookeanilist laama vöi üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam teineteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning formeerub subduktsioonivöönd- ookeaniline laam surutakse vahevöösse. 3) Üheks laamtektoonika kontrollivaks jõuks on vahevöös asetleidvad konvektsioonivoolud. Pidevas ringjas liikumises olevat vahevöö piirkonda nimetatakse konvenktsioonirakuks. 4) Laamade äärealasid on kolme tüüpi a) laamad liiguvad üksteisest eemale b)laamad liiguvad üksteise suunas c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt 5) Nihke murranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. 6) Kahe kontinentaalse laama kokkupõrke tulemuseks on kontinentide kollisioon ning Himaalaja taoliste mäestike sünd. 7) Kui kaks ookeanilist laama teineteisest lahknevad, täitub nende vaheline ruum vahevöös tekkinud magmaga
annaabi.ee 
