Arutlus teemal:"Kes olid viikingid, kas loojad või hävitjad?"
suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid.
Ülikuteseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti konungid
ehk kuningad. Nii kujunes näiteks Rootsis kaks suuremat
hõimuliitu, kus mõlemad pooled säilitasid oma sõltumatuse. I
aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse
osatähtsus. Kauplemise kõrval kasutasid bondid aeg-ajalt juhust, et
rünnata võõraid laevu ja rüüstata naaberpiirkondi. Konungi
juhtimisel suunduti retkele ja jagati siis kaup rõõvsaak omavahel.
Kuna elanikkond kasvas, andis järjest teravamalt tunda maapuudus.
Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud,
olid sageli sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt
kaubandusest ja mereröövist. Röövsaak huvitas ka sisevõitluses
alla jäänud konungeid. Nii kujunenud viikingite salgad hakkasid