Uurimistöö:Kaitseliit ja selle vajalikkus
Põhiline mure seoses väljaõppega oli see, et kaitseliitlased
võtsid õppustest ebaühtlaselt osa.(P.Silla, 2002, 44) ,,Edasi pandi kehtima maleva juhatuse ja
malevkondade päälike otsusel 1.juunist 1934.a alates uus kord, mille järele iga malevlane
kohustati aasta jooksul osa võtma vähemalt ühest laagrist, ühest taktikalisest õppusest,
karikavõistlusest, paraadist vabariigi aastapäeval, kolmest laskeharjutusest ja kontrollkatsest,
igast häirest ja kontrollkogunemisest. Neist üritusist pidi osa võtma vähemalt 90%
tegevliikme koosseisust ja juhul, kui seda ei suudetud saavutada, pidi üksus nimetatama
alamaastmeliseks"(A.Kivirähk 1937 111-112)
Kaitseliidu rahuaegne tegevus jagunes järgmiselt:
·Pealike väljaõpe-Kaitseliit otsustas hakata täiendama nii jao-, eriala- kui ka rühmapealike
teadmisi, kuna tehnika oli pidevalt arenemas. Teadmiste parandamiseks korraldati erinevaid
kursuseid, kus õpetasid ka Kaitseliidu Peastaabi ohvitserid