rajooni koosseisu. Läbirääkimised piirilepingu sõlmimiseks moodustatud valitsuskomisjonide vahel kestsid mitu aastat. Eesti Vabariik ei esitanud Venemaale mingeid territoriaalseid nõudmisi nõustudes piiri seadmisega praeguse kontrolljoone järgi. Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri ning jätkab Eesti alade, mis jäävad kontrolljoonest ida poole, okupeerimist. Koostatud piirilepingus puudub viide Tartu Rahulepingule. Lepingu ratifitseerimiseks Riigikogule esitatud seaduseelnõule lisati aga eessõna, kus seisab kirjas, et Eesti ja Vene suhete aluseks on Tartu Rahuleping. Selle tingimuse tõttu keeldub Vene Riigiduuma lepingut allkirjastamast. Tartu Rahu nimetamine on Venemaale nagu punase rätikuga vehkimine ehk vihale ajamine.
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel 1991. aastal tunnustas Nõukogude Liit de jure Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel moodustati ajutine kontrolljoon, mis järgis endiste Eesti NSV ja Vene NFSV piire. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni. Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri ning jätkab Eesti alade, mis jäävad kontrolljoonest ida poole, okupeerimist. Uut kehtivat piirilepingut riikide vahel ei ole. Maismaapiir Venemaa Föderatsiooniga on 338,6 km pikk. Eesti Vabariik on jagatud 15 maakonnaks. Eesti haldusjaotus on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetest tulenevatele vajadustele. Enamik praegusi maakondi olid moodustatud juba 18. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda, Valgamaa ja Petserimaa
annaabi.ee 
