Konspekt "Lihaskontraktsiooni libisevate niitide teooria" kohta
arendatav 9 jõud sõltub müosiini molekuli sabaosa venitatuse astmest (Jones
et al., 2005; McComas, 1996).
Mõlemal rühmal oli hüpoteesini jõudmine ja üleüldine libisevate niitide
teooria pisut erinev. Huxley-Niedergarke hüpotees on lihtsamalt sõnastatud
ning on teada, et see rühm tegi oma eksperimente konna lihastega. Huxley-
Hansoni hüpotees on keerukam ja üksikasjalikum ning nemad uurisid jänese
lihaseid.
Libisevate niitide kontraktsiooniteooria lõpetuseks on sobilik lisada, et
hüpoteese lihaskontraktsiooni mehhanismi kohta on aegade jooksul esitatud
palju. A. Studitsky (1979) on esitanud lihaskontraktsiooni membraaniteooria.
Selle kohaselt on elussüsteemide liigutuslikuks aluseks membraansed
moodustised alates kontraktiilsetest põiekestest, mis kindlustavad lihtsamaid
liigutsi taimedel ja ainuraksetel organismidel (pulseerivad vakuoolid) ning
lõpetades keerukate membraansete aparaatidega vöötlihase sarkomeerides