müosiinist filament Z membraan müosiini molekul Lihaste kontraktsioon lõõgastunud · Sarkomeeri pikkus lüheneb kontraktsioonil · Aktiinist filament libiseb A vöödi keskosa suunas · H vöödi ja I vöödi laius lüheneb, samas A vöödi laius ei muutu kontrahheerunud T-tuubulid ja sarkoplasmaatiline retiikulum · A-I ühenduste tasandil moodustab sarkolemm sissesopistusi - transversaartuubuleid (T-tuubulid) · Sarkoplasmaatiline retiikulum (sile endoplasmaatiline retiikulum) moodustab võrgustiku müofibrillide ümber ulatudes ühest A-I ühendusest teiseni ja lõpeb laienenud tsisternidega - terminaaltsisternid (lõõgastuse ajal akumuleerivad kaltsiumi ioone, Ca++ vabanemine vallandab kontraktsiooni)
· Organismi tingimustes omavad skeletilihased puhkeolekus nõrka pinget (puhkeoleku pinget Fo), kuna nad on mõnevõrra venitatud seisundis (lihase puhkeoleku pikkus lo on suurem kui isoleeritud lihase algpikkus I) · Lihase venitamisel välisjõu poolt tekib lihases elastsusjõud, mis progresseruvalt kasvab · Seejuures elastne pinge tekib eelkõige paralleelse-elastse komponendi struktuurides · Kontraktiilne komponent on puhkeolekus kergelt väljavenitatav Kontrahheerunud lihase mehaanika venitusel · Kontrahheerunud lihase venitamisel suhteliselt suure välisjõu poolt tekib elastne pinge eelkõige järjestikku-elastse komponendi struktuurides · Analoogiliselt terasvedruga salvestub lihastesse elastse deformatsiooni energia, mis koormusest vabamemisel sooritab mehaanilist tööd ja mille tulemusena suurenevad liikuva kehalüli kiirus, jõud ja võimsus Lihase venituse ja kontraktsiooni tsükkel liigutustegevusel
annaabi.ee 
