tehastesse lihttöölisteks. Palk läheks asutusele ja nende poolt võiks anda igale inimesele elamispinna ja sotsiaaltöötaja võiks neile iga nädal teatud hulga süüa tuua. Nende elu paraneks siis kindlasti, sinna programmi võiks kuuluda ka võõrutusravi, kuna teatavasti on paljudel eluheidikutel probleeme alkoholiga. Neile kes vajavad võiks pakkuda ka psühholoogi abi. Teist tüüpi asotsiaalid on arvutifriigid või kontorirotid, nemad samuti ei ela nii nagu neilt oodatakse, nad võtavalt ühiskonnalt palju ja vastu annavad vähe. Tihti on need inimesed mingitel kõrgetel ametikohtadel. Inimestele kes on muust maailmast eraldatud tänu arvutile, võiks korraldada üritusi. Paljudele kindlasti meeldiks oma oskusi teistele näidata. Kindlasti saab muuta nende elu perekond, kui esimese tüübi esindajatel see enamasti puudub, on neil tavaliselt vanemad, mees / naine või lapsed.
Oma pere on ikkagi kõige tähtsam ja siis peab ka hoolitsema selle eest. Praegusel ajal on raske saada Eestis tööd, kuid pole veel kuulnud, et nüüd suur näljahäda on. Ikka leitakse kasvõi mingeid juhutõid, millega siis oma toit teenitakse. Paratamatu on see, kui kulusid on rohkem kui tulusid, sest igal inimesel pole võimalik teha töid ja saada sellist palka, mida saavad rikkamad inimesed. Lihtinimesed peavad ikka rohkem rabama ja ennast väsitama, kui need riigiametnikud ja kontorirotid. Noored, kes alles oma tulevikku otsivad ja üritavad seada ennast tööturule, on suurem võimalus, kuna noor tööjõud on ikka parem. Samas ei saa maha laita vanemaid inimesi, kes võib-olla teevad oma tööd rohkem südamega ja vabast tahtest. Nende puhul saab rääkida ka mingil määral heategevusest, kui sellisest. Nad töötavad, kuid teevad seda ilma palgata. Kuna ei taha niisama istuda ja tahavad teha midagi kasulikku. Peab neid kiitma selle eest, kuid
annaabi.ee 
