KONTEINERTAIMED 1) MADALAKASVULINE PEIULILL 2) ALATIÕITSEV BEGOONIA 3) HÜBRIIDPETUUNIA 4) SUUREÕIELINE VARSAPÕLV 5) ILUKAPSAS 6) HÕBEKAKAR 7) ÕIEVÄHENE PEIULILL 8) LAMAV KÄOKULD 9) VIIRPELARGOON 10) VILT RISTIROHI 11) LAMAV SANVITAALIA 12) TULIPUNANE SIGARETILILL 13) SUVA ILUNÕGES 14) SÜDAJAS SUUTERA 15) PADIPÕÕSAS 16) KANARBIK 17) KARD-HÕBEPAEL 18) HALL SALVEI 19) LUUDEROHI 20) FUKSIA 21)
aiandushuvilised piirduma katuse-ja rõduaedade või paremal juhul terrassiga, kus taimede mullas kasvatamine ei ole võimalik. Samuti kasutatakse konteinertaimi suurte kaubakeskuste, tervisespordikeskusete, hotellide jt. asutuste haljastamisel. Paljudel juhtudel on ehituslike konstruktsioonide kandevõime limiteerivaks faktoriks ja väga rasked kasvusubstraadid ei ole soositud. Väärtuslikuks omaduseks on ka perliidi suur veeimamisvõime, kuna konteinertaimed kuivavad väga kiiresti läbi. Kui kasutatakse veeslahustuvaid väetisi, tähendab suur veeimamisvõime ka seda, et vees lahutuvaid toitaineid saab kasutada kauem ja nõnda vähenevad taimede hooldamise kulud. Mõned perliidil põhinevad tüüpilised kasvusubstraadid konteineraianduses: 1. 100% peenefraktsioonilist perliiti + väetised. 2. 50% aianduslikku perliiti, 50% jämedat turvast + väetised (hea segu seemnete idandamiseks). 3. perliit, turvas, kompost 1:1:1.
vähemalt esialgu õige sellele lootma jääda – vett tuleb anda ka pealtkastmisena istutussüvendisse. Sel viisil on võimalik mullapall korralikult läbi niisutada. Uurimistulemused on näidanud, et tänavapuud vajavad regulaarset kastmist vähemalt kolmel istutusjärgsel suvel. Kui puudel ilmnevad juba veepuuduse tunnused, on kastmisest enam vaevalt abi. Kui haljasala on rajatud konteinertaimedest, on kastmine samavõrd tähtis. Kuna konteinertaimed on istutatud tavaliselt turbasubstraadi sisse, mis kord läbikuivanuna uuesti väga raskesti niiskub, on 102 konteinertaimede kastmisele vaja pöörata vähemalt sama suurt tähelepanu nagu mullapalliga taimedele. Vaid paljasjuursete taimede kastmisvajadus on väiksem. Murude, eriti spordimurude ja istutusalade regulaarseks varustamiseks veega tuleks paigaldada kastmise püsiseadmed
3.....5 aastaseid saare ja tamme istikuid (heistreid). Taimede istutamist tuleb eelistada külvile: 1) kuivadel muldadel, kus niiskustingimused seemnete idanemiseks on ebasoodsad; 2) viljakatel muldadel, kus rohttaimestik lämmatab puittaimede tõusmed; 3) külmakohrutusohtlikel muldadel; 4) erosiooniohtlikel muldadel. Istikud (3-4 aastased üks kord ümberistutatud taimed) ja seemikud (1-2 aastased ümberistutamata taimed) võivad olla nii paljasjuurelised, kui konteinertaimed (suletud juurekavaga taimed) või ka loodusest võetud mullapalliga taimed. Loodusest kogutud taimed peaksid olema hea juurekavaga; mitte liivaselt maalt ( mullapall pudeneb kergelt laiali); heades valgustingimustes kasvanud; terved ja hästiarenenud. Kvaliteetne paljasjuureline taim on: · roheliste okaste või lehtedega; · selgelt väljakujunenud ladvakasvu ja tipupungaga; · sirge tüvekesega; · hästi arenenud juurekavaga; · mehhaaniliste vigastusteta;
annaabi.ee 
