Keskmine kontaktsurve: k-sidestustegur k=1,3 l- liite pikkus l = b2 - 3e = 34 3 *5 = 19 mm f- hõõrdetegur f = 0,08 Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks E2 = 1,2 * 105 MPa poissoni tegur: teras 0,25 ; pronks 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon: Istu süntees Antud nimimõõde 260 ning Nmax= 656 m; Nmin= 110 m 273 Tõenäosusteooria järgi: Standardtolerantsid: IT10 = 210, IT11 = 320; IT12 = 520 Ilmselt sobib IT11=320, ja TD = Td =320 EI=0; ES=320; Et Nmin = 110, peaks ei = ES+Nmin=320 + 110 = 430 Et Nmax = 656, peaks es = ei + Td = 430 + 320 = 850 Tabelist näen, et esimene mõistlik toleratsijärk (võllile) on z8 (ei=710, es=791). Ist
= 40 mm 2. Lahendus Leian keskmise kontaktsurve k- sidestustegur, k= 1,3 l- liitepikkus f- hõõrdetegur, f= 0,08 mm Detailide deformatsioon E- materjali elastsusmoodul Teras , pronks Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus Deformatsioon temperatuuri muutmisest : kus materjali joonpaisumistegur, ; ; t1 = t2 on detaili keskmine töötemperatuur, t1 = t2 = 50°C Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalse pingu leiame maksimaalsest võimalikust kontaktsurvest: Kus max on maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon Maksimaalne ping: Istu süntees Nimimõõde dv = 120 mm Pingud: Maksimaalne: Nmax = 150 µm Keskmine: Nm = 108,5 µm Minimaalne: Nmin = 67 µm TS,N= Nmax- Nmin = 83 µm T= 0,5 TS,N = 42 µm Tõenäosusteooria alusel T = 0,7TS,N= 59 µm Valin ava tolerantsiks H8, mille piirhälveteks on: ES = 54 µm ; Ei = 0 µm Rummu alumine piirhälve: ei= ES+ Nmin=54+67 = 121 µm Rummu ülemine piirhälve:
rolli tihendatava pinnase niiskus. 27. Tihendusmasinate otstarve ja liigitus. Konkreetse pinnase tihendamiseks tuleks kasutada just sellisele pinnasele sobivat masinat. Tänu sellele liigitatakse tihendusmasinad esmajoones nende toime alusel: a) staatilise toimega masinad b) lööktoimelised masinad c) vibrotoimelised masinad d) kombineeritud toimega masinad. 28. Tihendusmasina valiku põhimõtted, selgitused. Tihendusmasina valikul lähtutakse masina tööorganite kontaktsurvest. Paljude firmade kataloogides on kontaktsurve masina tehnilises karakteristikus juba antud ja valikuks tuleb määrata vaid tihendatava materjali survetugevus ning neid omavahel võrrelda. Üldreeglina tuleb juhinduda põhimõttest, et tihendamine saab toimuda vaid siis, kui kontaktsurve ei ületa survetugevust so: k (0,9....1,0) s . Kui andmed masina tööorgani kontaktsurve kohta puuduvad, võib kasut järgmisi valemeid selle määramiseks.